25. setpembril avas Eesti Meremuuseum Lennusadamas püsinäituse „Hõbevalge“, mis on pühendatud Lennart Meri legendaarse, samanimelise raamatu ilmumise 50. aastapäevale.
Meremuuseum avas Lennart Meri raamatu „Hõbevalge“ 50. juubeli puhul originaalse näitus-kunstiteose
  • Foto: ARON URB
Vana-Kreeka maadevastaja Pythease maailma ääre ehk Ultima Thule otsimise teekonda kirjeldav ja Kaali meteoriidiplahvatust käsitlev näitus on terviklik ja väga haarav etendus, midagi hoopis rohkemat kui traditsiooniline ajaloonäitus. „Hõbevalge“ loovjuht ja kuraator Martti Helde koos ülejäänud produktsioonitiimiga on loonud suurepärase teose, mida kõlbab kogeda nii noorel kui ka vanal, nii eestlasel kui ka kaugemalt pärit muuseumikülastajal.

Rännak paari tuhande aasta taha

Näituse kogemiseks tuleb külastajal kasutada kõrvaklappe, sest väljapanek on üles ehitatud mõjusale audiole. Lisaks originaalsele taustamuusikale muudab näituse külastamise eriliseks see, et väljapanekuga saab tutvuda neljal erineval moel. Kui tahad, siis võid näitust kogeda „uurija“ kõrvade läbi, st sinu kõrvaklappides kõlab maadeavastaja Pythease, Kaali meteoriidiplahvatuse ja Ultima Thule mõistatuse tänapäevaste tõlgendustega haakuv jutt. Soovi korral saad aga valida „seiklusjutu“ formaadi, mis on eelneva versiooniga võrrelde oluliselt lennukam ning võiks hästi sobida näiteks noorematele külastajatele. Kolmas variant on näitust nautida nii, et kõrvaklappidest kostavad Lennart Meri kirjutatud raamatu „Hõbevalge“ katkendid. Neljas variant on ilma tekstita, koosnedes ainult taustamuusikast, regi- ja koorilauludest jms, nii et külastaja saab näitust tõlgendada täpselt nii, nagu tema seda soovib.
Näituse võib läbi käia neli korda, iga kord saab külastaja erineva kogemuse.
  • Näituse võib läbi käia neli korda, iga kord saab külastaja erineva kogemuse.
  • Foto: Rain Väät

Leidlikud lahendused

„2400 aasta tagusest ajast, mil kreeklane Pytheas Vahemerelt merereisi alustades maailma äärt ehk Ultima Thulet otsima hakkas ning võibolla ka Saaremaale ja mujalegi Eestisse jõudis, ei ole just palju vastavaid tõendeid säilinud. Seetõttu pidime näitust tehes olema leidlikud,“ rääkis Imelisele Ajaloole Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Väljakutsetele vaatamata on Meremuuseumi meeskonnal õnnestunud ajaloolised faktid, müüdid, valgus, heli ja näituseeksponaadid üheks tervikuks panna ning mõjus teos luua.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele