Suurtükiväest sai Esimese maailmasõja lahinguväljadel hirmuäratav hakklihamasin
Esimese maailmasõja kindralid uskusid, et läänerindel kujunenud patiseisu saab murda ainult ennenägematu arvu suurtükkide abil. 1916. aastal võeti kasutusele uus ja hävitav suurtükiväetaktika, mis tekitas jalaväe ette liikuva tulevalli.
Somme’i jõest põhjas Thiepvali kõrgendikul laulis surm. Tema hääl kurdistas ka Saksa sõduri Karl Gorzeli kõrvad. Mürsud lendasid ulgudes läbi õhu ja lõhkesid maapinnal nii tugeva jõuga, et kogu ümbuskond vappus. Plahvatused paiskasid taevasse pinnasesambaid, mis langesid Karli ja tema sõjakaaslaste peale, täites nende suud-silmad mullaga.
Seotud lood
Belgia betoonkindlustused pidasid 1914. aastal sakslaste turmtules vastu, kuid Paks Bertha sai neist jagu. Ülikahuri üksainus mürsk tappis Liège’is 550 meest.
Briti diviisid alustavad 1917. aasta juulis suurpealetungi, et lõpuks ometi sakslased taganema lüüa ja tuua Esimesse maailmasõtta otsustav pööre. Feldmarssal Douglas Haig on lubanud sakslased põgenema ajada, ent Passchendaele’i lahing kujuneb kirjeldamatuks vere- ja mudapõrguks, kus sureb terve põlvkond noori mehi.
Kui Teine maailmasõda puhkes, värbas Saksa armee erilist tüüpi sõdureid – tankikütte. Neil oli üks lahinguvälja ohtlikemaid ülesandeid: hävitada vaenlase mitmetonnised raskelt relvastatud soomuskoletised.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele