Hiiglaslik leiutis pidi sumerite linna hävingust päästma
Sumerid olid üks esimesi suuri tsivilisatsioone, ent nende eluala tänapäeva Iraagi territooriumil ähvardas alaline põud. Arheoloogid on leidnud hiigelrajatise, mille abil sumerid lootsid tõenäoliselt põuaajal vastu pidada ning päästa oma linna janusse suremast.
Briti muuseumi korraldatud väljakaevamised Iraagi lõunaosas iidse Girsu linna varemete juures tõid päevavalgele sumerite muistse veekanali, mis pärineb umbes 2000. aastast eKr. Kanali rajamiseks on kasutatud võtteid, millest mõni sai üldlevinuks alles 3500 aastat hiljem.
Seotud lood
Inglise arheoloogile öeldi, et väljakaevamiste korraldamine iidses Sumeri linnas Girsus on ajaraisk, kuna hauaröövlid tegid selle ammu tühjaks. Põikpäine muinasteadlane tõestas vastupidist ja jättis oma kriitikud häbisse.
Roomlased rajasid antiikaja suurima riigi relvadega, kuid akveduktid panid allutatud rahvad mõistma impeeriumisse kuulumise eeliseid. Need hiiglaslikud rajatised olid justkui imed, mis juhtisid külma puhast vett linnadesse, kus tänulikud elanikud võisid nautida pritsivaid purskkaevusid, fontääniskulptuure ja tohutuid saunakomplekse.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele