Prantsuse revolutsiooni ajal võtsid prantslased giljotiini omaks kui humaanse ja valutu hukkamisviisi. See, kas giljotiini tera löök surmas tõepoolest ilma piinadeta, on siiani vaieldav.
Prantsusmaa kasutas giljotiini peaaegu kakssada aastat. Riik kaotas surmanuhtluse alles 1981. aastal.
Foto: BNF / Wikimedia Commons
10. oktoobril 1789 ilmus arst Joseph-Ignace Guillotin Prantsuse Rahvusassamblee ette ja väitis, et surma-nuhtlus tuleks alati täide viia lihtsa mehhanismi abil.
1871. aastal pärast mõru kaotust sõjas Preisimaa vastu sai Pariisi elanikel hing täis. Kuna keiser istus vangis, otsustasid linnaelanikud ette võtta järjekordse revolutsiooni.
Rotid, lõputu igavus ja vänge hais kuulusid Versailles’ lossi tuhandete elanike argipäeva. Päikesekuningas ise püherdas küll luksuses, kuid tema õukond pidi leppima näruste kambritega ja tegeles hommikust õhtuni mõttetustega.
1789. aastal puhkes Prantsusmaal revolutsioon. Ülestõus, mis algas võitlusena türannia vastu, muutus kiiresti surma, hävingu ja rumalate ideede orgiaks. Verre uputati ka kirikud ja kloostrid.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides