Uurimus külarahva armuilmast: armastusabielu jõudis Eestisse vaevaliselt
Selle artikli aluseks on pereregister ning süvaanalüüsi võimaldav Helme ja Paistu kihelkonna andmestik 1834–1917. Konteksti aitasid luua eestikeelne publitsistika, pärimus, ilukirjandus ja kohtulood. Artikkel tugineb Kersti Lusti ja Hannaliis Jaadla ingliskeelsele uurimusele „Fixed vows, fluid times: partner selection in rural Estonia, 1834-1917“, mis ilmus ajakirjas The History of the Family (31 (2), lk-d 494−518).
Seotud lood
Suur osa sajanditaguse Eesti noormeestest teenis leiba maailmameredel sõites. Mere peal ja võõral maal toimus nii mõndagi põnevat, aga sellest hoolimata vaevas meremehi igatsus nii perekonna kui ka koduranda maha jäänud armsama järele. Oma emotsioone ja kogemusi jagati kirjade kaudu, mis oli tihtilugu ainus võimalik sidepidamisviis.
Kuigi metsavendade seas olid selges enamuses enese passiivsed varjajad, leidus hulganisti ka aktiivseid vastupanuvõitlejaid. Oma taktikaga „Löö ja jookse“ tekitasid nad Nõukogude võimule kestvat peavalu veel aastaid pärast Eesti okupeerimist.
Kumu kunstimuuseumis 2. oktoobril avatav näitus „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ vaatleb, kuidas kujunes 1970. ja 1980. aastatel eestlaste suhe soome-ugri rahvaste ja kultuuridega ning millist rolli mängisid selles ekspeditsioonid, teadus ja visuaalkultuur.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele