Euroopa teadlased jagunevad 18. sajandil kaheks: ühed usuvad, et Maa on sidrunikujuline, teised arvavad, et maakera sarnaneb apelsiniga. Vastuse sellele küsimusele peavad andma ekspeditsioonid. Ees ootavad kümned mäetipud.
Teadlased Charles Marie de La Condamine ja Pierre Bouguer pressivad hambad tugevasti kokku, et Andide mäestikus asuva Pichincha vulkaani ümbritsevale jäisele külmale mitte alla vanduda. Mõlema prantslase habe on härmas ja nägu näpistab nõelav tuul. Metsapiirist kõrgemal asuv kivine maastik on mattunud lumme ja jäässe.
Müstiliste kujundite ja kilomeetritepikkuste joonte virvarr katab Peruus üht krõbekuiva kõrbet. Aastakümneid on teadlased nuputanud nende kohati 2000 aasta vanuste geoglüüfide tähendust. Nüüd on järeldusele jõutud, et Nazca geoglüüfid asuvad kultuspaigus, kuhu toonased elanikud kogunesid jumalatelt elu andvat vihma paluma.