Miks vanasti ei osanud meremehed ujuda?
Kuni 19. sajandini ei osanud enamik meremehi ujuda. Kui neist mõni juhtus üle parda kukkuma, oli see õnnetu hing surmale määratud. Mereväe juhtkonnale sobis see hästi.
Seotud lood
Suured mereriigid Hispaania, Portugal ja Inglismaa on läbi seilanud juba pool maailma. Avastamist jätkub aga teistelegi ning 1803. aastal väljub Kroonlinna sadamast esimene Venemaa ümbermaailmareis eestimaalasest kapteni käe all.
Purjelaeval Bounty puhkenud mässu käigus pandi kapten Bligh koos 18 mehega sõudepaati ja neile anti kaasa viie päeva toit. Paadis olnud meestel oli kaks võimalust: kas randuda vaenulike põliselanikega saartel või sõuda 6700 km kaugusel asuvasse kolooniasse. Kapten valis pikema reisi. See oli saatuslik otsus.
Hispaanlased uskusid, et Vaikne ookean on väike meri ja selle teisel poolel asuvad kullast kuningriigid. 1567. aastal seilas konkistadoor Mendaña Lõuna-Ameerikast välja, et need kuningriigid üles leida ning saada sama kuulsaks kui Kolumbus. Ta leidis kõigest ühe kannibalide hõimu, kes kinkis talle torso.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele