Oktoobri alguse lumetorm tappis kolm inimest

Esimene sügisene tormihoog käis üle Eesti ööl vastu 1930. aasta 7. oktoobrit ning maru jätkus päevalgi. Ühtlasi muutis torm ilma järsku külmemaks ning mitmel pool sadas koos vihmaga lumelörtsi. Marutuul lõhkus majadel katuseid, purustas aedu ja planke, rikkus telefoniliine ning tekitas muidki kahjusid. Puudelt peksid maruhood maha kolletama löönud lehed.

Tallinnas oli 7. oktoobril hulk telefoniliine rikutud. Ka kaugekõneliinid said tormi käes kannatada. 9. oktoobri varahommikul hakkas mitmel pool Eestis juba korralikku lund sadama, kusjuures tuul oli jätkuvalt väga tugev. Ööl vastu 9. oktoobrit oli ka esimene kõvem öökülm ja õhutemperatuur langes nelja külmakraadini. Kõige talvisemaks muutus ilm Virumaa idaosas, näiteks Narva-Jõesuus tuli maha arvestatav lumevaip ja väljas möllas tugev tuisk. Hiiumaal, Pärnus, Pakris ning Viljandis sadas aga vihma. Lumesajule järgnesid torm ja vihmasadu.

Rakveres hakkas lund sadama 9. oktoobri varahommikul kella poole viie paiku. Kella üheksaks oli mõne sentimeetri paksune kord lund tänavail. Seejärel aga hakkas õhutemperatuur tõusma ja lumesadu muutus vihmasajuks. Pea kogu päeva ja järgmise öö, eriti õhtul, oli vihmasadu tugev.

Kummalisel kombel jätkub 1930. aasta 11. oktoobri Virumaa Teatajas ilmunud artikkel nii: “Võrus oli lumesadu varem. Juba teisipäeva õhtuks, 7. okt., oli maapind Võrus paksu lumevaibaga kaetud. Tehti esimest saanisõitu. Kolmapäeva hommikul ilmusid põllumehed regede ja saanidega Võru turule. Keskpäeval hakkas lumi sulama, kuid öösel vastu neljapäeva sadas Võrus uuesti lund. Võru ümbruskonnas on veel paljudel põllupidajatel kartuleid võtta ja mitmel pool põldudel on näha viljarõuke, mis nüüd aga vettima ja mädanema hakkavad.”

Kartulivõtuga oli probleeme ka Virumaal, nimelt olid usinad lehelugejad märganud noppimata kartulipõlde päris mitmel pool Väike-Maarja ja Simuna ümbruses.

“Noppimise algul ütlesid mõned talunikud: “Kes seda enne on näinud, et augusti kuus kartuleid võetakse?” Õige ta ju oli. Aga nüüd on asi halb, kartulid kipuvad vägisi lume alla jääma. Pühapäeva hommikul oli 6 kraadi külma, mis juba võib maapinnas olevatele kartulitele häda teha. Talv ei ole ka enam kaugel, sest kõik tundemärgid näitavad peatset lume tulekut. Laupäeva õhtul oli näha suuri karjasid luikesid minemas, mis on olnud alati kindlaks talve tuleku tundemärgiks. Vanarahva jutu järgi tulevat tänavu sügav talv, sest luiged lendasid kõrgelt,” kirjutas Virumaa Teataja 9. oktoobril 1930. aastal.

Kuupäevad lähevad jälle natuke sassi, sest kaks päeva hiljem kirjutati esimesest korralikust öökülmast, mis oli neli kraadi ja ööl vastu 9. oktoobrit, siin on aga juttu kuuekraadisest külmast mitu päeva varem. Selge on aga see, et külmakraadid olid igal juhul ja lumigi tuli maha.

Ja üks lehelugu räägib sellest, et 6. ja 7. oktoobril peetud Jõhvi sügislaat läks suuresti halva ilma nahka. Esimese laadapäeva hommikul oli küll ilm ilus ja kauplemine väga vilgas, kuid alanud vihmasadu, mis lörtsiks üle läks, muutis laadaplatsi porimülkaks ning peletas laadalised kodudesse. Küll aga olevat halva ilma tõttu platsilt pagenud laadaliste tähelepanu pälvinud Jõhvi kõrts, nii et selle käive seninägematult vägev oli olnud.

Ning mitte ainult Eestis ei tekitanud varakult maha sadanud lumi probleeme, sest lugeda saab sedagi, et Moskvast loode pool möllasid kanged lumetuisud ning Leningradi–Moskva raudtee oli Bologoje jaama lähedal nii kõvasti kinni tuisanud, et rongide liikumine tuli ajutiselt katkestada.

Lätis tegi torm palju kahju raudteel. Rööbastele langes hulgaliselt murdunud puid, kuid õnneks ükski rong neile otsa ei sõitnud. Küll lennutas aga marutuul Aispute kandis ühe reisirongi sabast neli kruusavagunit tammist alla. Õnneks tulid vagunid rongi küljest lahti ja reisijatega vagunid jäid kenasti rööbastele. Teisel rongil lendas samas kandis kaks kaubavagunit kaheksa meetri kõrgusest tammist alla.

Daugava veetase tõusis kohati kuni kolm ja pool meetrit tavapärasest kõrgemale ning väga suured alad olid üleujutatud. Uputus jõel nullis sisuliselt kõik tööd, mis olid tehtud Riia uue eksportsadama rajamisel.

Lätist laekus ka teateid merelt naasmata jäänud kaluripaatidest, kuid mitte nii massiliselt kui näiteks Prantsusmaalt, kus Postimehe andmetel puudisid mitmendat päeva teated 20 kalalaeva saatuse kohta. Ida-Prantsusmaal olid aga suured üleujutused ning inimestele saadeti appi sõjavägi.

Metsamehed olid aga külmade tulekut ilmselt ette teadnud, sest metsatöö Alutaguse metsades oli selleks ajaks juba alanud. “Igalpool metsades tõusevad suured suitsusambad, hävitades hulga küttematerjali hagude näol, mida oleks võidud külaelanikkudele tasuta tarvitada anda, selle asemel, et neid metsas ära põletada, hoides niiviisi kokku palju küttematerjali puude kujul. Alutaguse metsad on viimaste aastate metsaraiumiste tagajärjel tuntavalt vähenenud. Kõik paremad metsatükid on juba sae ja kirve ohvriks langenud,” kirjutas Virumaa Teataja. Ei ole midagi uut siin päikese all...