Titanicu looja Thomas Andrews läks oma laevaga põhja
Peakonstruktor Thomas Andrews oli veendunud, et on loonud täiusliku laeva, mis on enneolematult luksuslik ja ohutu. Kui aga laev 14. aprillil 1912 jäämäega põrkus, mõistis Andrews esimesena, et laev ja enamik selle reisijaid olid surmale määratud.
Õudne krigin-ragin täidab Titanicu moeka suitsetamisruumi õhu. Laeva puitosad väänduvad kõikjale tungivate jääkülmade veemasside surve all. Kogu laevakonstruktsioon on kohe kokku varisemas.
Tuletornide ja loodusjõudude vahelises võitluses on kord peal üks ja siis jälle teine, kuid lõpuks ometi õnnestub brittidel Plymouthi kanti tormikindel majakas rajada.
Viis päeva pärast Titanicu uppumist oli merepind ikka veel kaetud luksuslaevalt pärit mööblitükkide ja prahiga, mille seas ulpisid ka sajad surnukehad. Nova Scotiast saabus sündmuskohale laipu kokku korjama erilaevaga meeskond.
Amundseni ja Scotti legendaarsed ekspeditsioonid ahvatlesid rändureid lõunapoolust vallutama. 1939. aastal ehitati Ameerika Ühendriikides sel eesmärgil koguni spetsiaalne sõiduk. Probleemid hakkasid kuhjuma aga juba enne Antarktikasse saabumist.