Ameerika Ühendriikides värskelt kujunenud mormoonide sekt leidis varjupaiga Utah’st. Kui teised valged asunikud hakkasid 1857. aastal nende territooriumilt läbi sõitma, sattusid nad sekti ja USA riigivõimu konflikti keskmesse.
See oli suurepärane koormavankrite voor, mis 29. märtsil 1857 Arkansases Beller’s Standist teekonda alustas. Voori juht oli Alexander Fancher ning temaga koos olid tema naine Eliza ja nende üheksa last.
Kui orjandusevastane Charles Sumner 1856. aastal USA senatis läbi peksti, sattusid lõunaosariigid ekstaasi ja põhjaosariigid šokki. Riigi kahe osa vaheline lõhe kasvas peagi nii suureks, et üle jäi ainult sõjaline lahendus.
19. sajandi lõpus harrastasid siuud vaimutantsu, mille abil nad lootsid preeria valgetelt tagasi võita. Ameeriklased tõlgendasid seda indiaanlaste sõjakuulutusena ja vastasid Wounded Knees relvadega.
Põhjamaalased saabusid Ameerika Ühendriikidesse, lootes saada maad, ehitada maja ning rajada jõukas elu. Ümberasujad pidid aga tõdema, et ellujäämine preerias nõudis tõsist rassimist ja võitlust elu eest.