Metsavend Hirmus Antsu hukkamisest möödus 75 aastat

Kujutlege, et te peaksite veetma terve talve metsas. Kuidas meie metsavennad 70–80 aastat tagasi sellega toime tulid?

Maskuliinse sõna „metsavend“ praegune tähendus pärineb Saksa okupatsiooni ajast, mil 1941. aasta nn suvesõja võitlejaid ei soovitud „psühholoogilistel põhjustel“ kutsuda partisanideks, vaid hakati nimetama metsavendadeks. Teise maailmasõja järel ning eriti pärast 1949. aasta märtsiküüdtamist oli end Nõukogude võimu eest metsades varjamas aga ka silmatorkavalt palju naisi ehk „metsaõdesid“, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik ajakirjas Tuna.

ENSV territooriumil teguses 1948. aasta 10. juuli seisuga 20 metsavennasalka, kuhu kuulus 103 inimest, kirjutati Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi osakonna 2-N ettekandes. Üksikmetsa­vendade arvuks hinnati 48.

Olukord Eesti külades ja metsades oli 1948. aasta mais ikka ärev. Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi teatises loetleti üles maikuus metsavendade toime pandud või neile omistatud rünnakuid, milles hukkus kokku üheksa inimest.

Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.