Kas kaubalinnal oli eriline staatus?
Kaubandusprivileegid olid eriõigused, mida Euroopa valitsejad hakkasid keskajal linnadele jagama. Väljavalitud linna jaoks oli selliste privileegide määramine suur au.
Põhjamaades tähendas kaubalinnaks nimetamine seda, et linnal oli ainuõigus kauplemisega tegeleda. Linna ümbritsevatel maadel põlde harivad talupojad olid kohustatud oma viljasaaki müüma linna turul. Kaubalinna käsitöölistel oli samuti monopoolne seisund.
Seotud lood
19. sajandi alguses otsustas Euroopa hakata Aafrikat kaardistama. Prantsuse geograafiaühing lubas 10 000 franki eurooplasele, kes jõuab esimesena legendaarsesse Timbuktu linna, kus tänavad olevat kaetud puhta kullaga. Šotlane Gordon Laing võttis väljakutse vastu, kuid tema ja raha vahel seisid verejanulised hõimud ja ahned šeigid.
Britid panid 1819. aastal aluse uuele tollivabale Aasia sadamalinnale, mis pidi murdma hollandlaste vürtsikaubanduse monopoli. Singapuri koloonia kasvas nii kiiresti, et britid kaotasid selle üle kontrolli. Selle asemel võtsid linna üle jultunud hiina klannid.
Baltisakslased dikteerisid siinset majanduselu kuni Esimese maailmasõjani. Nad rakendasid eesrindlikke põllumajandus- võtteid, asutasid edukaid tehaseid ja panku. Kogu saadud tulu hoidsid nad paraku endile. Seesugune ühiskondlik ebaõiglus ei saanud kaua kesta.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele