Mis sai aadrilaskmisest?
Üksnes Hippokratese autoriteeti tunnistanud Kreeka arst Galenos selgitas 2. sajandil, et verelaskmine taastab tasakaalu keha nelja mahla – vere, lima, musta ja kollase sapi – vahel. Galenos kinnitas, et kõikvõimalikke haigusi põhjustavad hälbed just nende ainete vahekorras.
Rohkem kui 1500 aastat oli Galenose sõna seaduseks. See maksis elu näiteks George Washingtonile, kuna 1799. aastal lasid arstid temast kurgupõletiku ravimiseks suure hulga verd välja. 19. sajandil vähenes aadrilaskmise populaarsus ning 1923. aastal avaldati viimane raamat, kus veel aadrilaskmist soovitati.
Seotud lood
Aastasadu kasutasid arstid haigete tohterdamiseks selliseid eluohtlikke ravimeetodeid nagu aadri laskmine ja jäseme otsast saagimine. Alles viimase 200 aasta jooksul on meditsiinis toimunud tõelised läbimurded, mis on aidanud päästa miljardeid elusid.
Kuninglik elu polnud just üleliia kadestamistväärne. Kuningas pidi leppima sundabieluga, külma ja haisva koduga ning sellegagi, et teda kippusid kogu aeg käperdama tõbised inimesed.
15. sajandi lõpus uhkustasid Euroopa aadlikud viimase moeröögatuse ehk süüfilisehaavanditega. Seda niikaua, kuni nad mõistsid, et haigus lõpeb surmaga. Seejärel kiirustasid nad paiseid parukate, võltssünnimärkide ja paksu meigikihiga peitma.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
2
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele