Retk maakera sisemusse: koopauurijate algusajad
Koobaste uurimine oli 1935. aastani meelelahutuslik spordiala seiklushimulistele amatööridele, kes liikusid edasi kirkasid ja köisi loominguliselt kasutades. Siis aga otsustas prantsuse harrastaja Pierre Chevalier uurida läbi Dent de Crollesi mäe puutumatud koopad ja pimedad käigud. Aasta aasta järel riskis ta kangekaelselt, kuni nägi lõpuks ühe šahti pilkasest pimedusest taas päevavalgust.
Augustis 1945 astusid kuus kurnatud ja külmetavat meest Alpides kitsas ja pimedas koopakäigus. Nende kombinesoonid kleepusid savist ja terasest kiivrid põrkasid pidevalt vastu märga koopavõlvi. Pärast kaheksat tundi maa all olid nad alla andmas, kuid siis avardus kitsas käik ootamatult suureks pimedaks ruumiks, kus nad kuulsid kurdistavat veemürinat. Ekspeditsiooni juht Pierre Chevalier suunas vaikselt oma pealambi pimedusse, samal ajal kui tema sõbrad hämmingus ahhetasid.
Seotud lood
Vulkaanientusiast Tempest Anderson ja tema abilised ronisid kartmatult vulkaanide otsa peaaegu kohe pärast purset. Pildil on Soufrière’i vulkaan 1902. aastal.
Euroopa teadlased jagunevad 18. sajandil kaheks: ühed usuvad, et Maa on sidrunikujuline, teised arvavad, et maakera sarnaneb apelsiniga. Vastuse sellele küsimusele peavad andma ekspeditsioonid. Ees ootavad kümned mäetipud.
Kui Pekingi lähedalt leiti eelajaloolise inimese hammas, avanes fossiiliküttidele tõeline imedemaa. Teadlased leidsid Draakoniluude kõrgendikult ammustel aegadel elanud 40 inimlase jäänused. Juubeldamine lakkas, kui kivistised saladuslikult kadusid.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele