Enesetapjat karistati isegi pärast surma
Sajandeid peeti kristlikus Euroopas kõige hullemaks patuks seda, kui inimene endalt elu võttis. Kuigi süüdlane võis juba ammu surnud olla, sai ta ikkagi kõige karmima seaduses ettenähtud karistuse.
Loe AI kokkuvõtet
23. juuni 1823 oli Abel Griffithi viimane elupäev. 22aastase Briti juuratudengi elu lõppes, kui ta ühe sõnavahetuse ajal lasi kõigepealt maha oma isa ja seejärel iseenda. Kaks päeva hiljem viidi noormehe keha Londoni koroneri korraldusel elava liiklusega ristteele Londoni Hyde Parki ja Buckinghami palee lähedal. Neli meest kandis lihtsat puitkasti Griffithi surnukehaga, mis oli rõivastatud veristesse ööriietesse, milles laip leiti. Üksildast protsessiooni piirasid politseinikud, et surnu sõpru ja sugulasi eemal hoida.
Seotud lood
Ida-Saksamaa pidi endast kujutama sotsialistlikku ideaalriiki. Tegelikult tundsid elanikud end nii halvasti, et paljud neist valisid vabasurma.
1868. aastal võitlesid Jaapani verises kodusõjas isegi 14aastased poisid. Kui üks rühm ajupestud lapssõdureid arvas, et lahing on kaotatud, tegid nad rituaalse enesetapu seppuku. Seda oli neile koolis spetsiaalselt õpetatud.
Kuni 1970. aastateni oli lääneriikides raseduse katkestamise levinuim vahend söövitava aine süstimine emakasse. Tuhanded naised läksid nurgaarsti juurde, et pääseda vallasemaduse häbist.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
3
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele