Juute on ikka kõvadeks ärimeesteks peetud. Omal ajal ostsid juudid kokku kinnisvara, aga tegid ka sulitempe, nagu vanad ajalehed meile sajandi tagant teada annavad.

- Steini nahavabrik Rakveres.
- Foto: SA Virumaa Muuseumid
Ajaleht Virulane uuris 1926. aasta 20. novembril, kuidas on lood juutide ja kinnisvaraga Rakveres. Virulane kirjutas: “Missugused tuleviku katustsused on Rakvere juutidel? Kui enne suurt ilmasõda Tallinnas Viru ja Narva uulitsatel asuvad suured majad eestlaste ja sakslaste käest ostu teel juutide kätte läksid, siis äratas sarnane nähtus üldist huvi. See on ka iseseisvuse ajal kestnud ja viimastel aastatel ostavad juudid suuri maju Tallinna kesklinnas edasi.
Majade omandamise tung on ka Rakvere juutidel iseseisvuse ajaga tärkanud iseäranis südalinnas, nagu Rohuaia, Tallinna ja Vaksali uulitsatel. Algust majade ostmisega tegi juut Stein, kes Narva uulitsal nr. 21 Triisa maja ja nahaparkimise äri 1919 a. omandas, kuhu pärastpoole praegune “Sakala" nahavabrik ehitati.
Sama vabriku vasta ostis Aisikovits omale maja ja asutas nahavabriku. 1921 a. ostis Stein Vaksali uulitsal asuvad suured Johannovi majad, mis praegu vanarauakaupmehe Taichi omadus. 1923 a. ostis Stein Rohuaia uulitsal asuvad suured majad Pedriksi käest ära, kus praegu Rakvere linna politsei komissariaat ja Rakvere-Paide prefektuur asuvad. 1925 a. ostis saapakaupmees Blechmann Pikalt uulitsalt oksjonil endised Raichmanni majad Tallinna uulitsal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nüüd on viimaste nädalate jooksul kohaliste juutide juures jälle majade ostmise “haigust" märgata. Nii ostis nimetatud Blechmann mardipäeval Tallinna ja Aleksandri uulitsate nurgal asuvad Lõhmuse majad, mida Eesti Pank Rakvere osakond kavatses omandada; makstes üle 1 miljoni mrk. Ka Vaksali uulitsal asumaid Miira majasid tahab Taich omandada, kuni 4 miljoni margani hinda pakkudes. Lähemas tulevikus on veel suuremate majade ostmist juutide poolt oodata.”
Rohuaia tänaval maju müünud Pedriks oli Rakvere kaupmees ja esimene eestlasest linnapea Anton Pedriks.
Samast lehenumbrist leiab veel pisikese uudisnupu pealkirjaga “Esimene krematooriumi kangelane Rakveres”. Sellest uudisest saab teada, et endine Kohala mõisa omanik parun Wrangell suri 26. oktoobril Saksamaal. “Sealsete kommete järele põletati laip Dresdeni krematooriumis (surnute põletamise ahi) ära. Tuhk saadeti väikeses 20 n. kaaluvas pakikeses Eestisse,” kirjutas ajaleht. 20 naela ehk üle 9 kilo polegi nii väike pakike. Wrangelli tuhk maeti 22. novembril Rakvere kalmistule.
Ajaleht Kaja kirjutas aga 20. novembril 1926 salakaubast Tallinna juutide ärides. Nii anti teada, et “”Estoonia“ all” asunud Beer Besprosvannõi riidekauplusest leiti kolm tükki riiet ilma tolliplommita ja üks kahtlase plommiga. Riie konfiskeeriti ja tollinõukogu määras Besprosvannõile 14.235 marka tollitrahvi. Väike-Karja tänaval asunud Schulkleperi riidekaupluse keldrist leiti 23,5 meetrit musta sametit, millel samuti tolliplomm puudus. Tollinõukogu otsustas sameti konfiskeerida ja määras Schulkleperile 17.550 marka tollitrahvi.
Trahvid olid päris kopsakad, sest lihttööline teenis tollal 6000-8000 marka kuus. Odava sitsiriide meetri võis heal juhul kätte saada 35-40 marga eest, inglise villase ülikonnariide meeter võis aga maksta isegi 1500 marka.