Šveitsi luureteenistus avaldas septembris seni riikliku julgeoleku huvides salastatud arhiividokumendid SS-arsti Josef Mengele kohta.
Josef Mengele teenis Auschwitzis 1943. aasta maist 1945. aasta jaanuarini. Pildil on Mengele (keskel) 1944. aastal koos koonduslaagri SS-kolleegide Richard Baeri (vasakul) ja Rudolf Hössiga (paremal).
  • Josef Mengele teenis Auschwitzis 1943. aasta maist 1945. aasta jaanuarini. Pildil on Mengele (keskel) 1944. aastal koos koonduslaagri SS-kolleegide Richard Baeri (vasakul) ja Rudolf Hössiga (paremal).
  • Foto: USHMM
Auschwitzi Surmaingli hüüdnime pälvinud Josef Mengele põgenes 1949. aastal võltsdokumentidega Lõuna-Ameerikasse. Ajaloolaste andmetel elas ta seal erinevates riikides kuni surmani 1979. aastal, pääsedes nii vastutusele võtmisest koonduslaagris korraldatud õõvastavate inimkatsete eest.
Šveitsi ajaloolased lootsid, et dokumentide avaldamine võimaldab kinnitada või ümber lükata väidet, et 1959. aastal rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Mengele võis viibida korduvalt ka Šveitsis. Samuti lootsid nad, et seni salastatud dokumentide avalikustamine heidab valgust Šveitsi suhetele natsidega Teise maailmasõja ajal ja pärast seda.
Loe lisaks
© Carsten Koall / Getty Images
  • 29.04.24, 07:03
Inimeste peal koletuid katseid teinud Saksa arsti Josef Mengele ohvrid said lõpuks rahu
217-leheküljeline toimik aga ei anna Mengele võimaliku Šveitsis viibimise kohta kindlat vastust. Toimik sisaldab arvukalt ajaleheartikleid, mis keskendusid eeskätt kahtlusele, et Mengele viibis mitmel korral Šveitsis. Lisaks on toimikus osaliselt tsenseeritud politseiraporteid. Nende hulgas on muu hulgas Mengele suhtes kehtestatud riiki sisenemise keelde ja vahistamismäärusi ning politsei aruandeid uurimistest isikute kohta, kes võisid Mengelele peidupaika pakkuda.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele