Josef Mengele teenis Auschwitzis 1943. aasta maist 1945. aasta jaanuarini. Pildil on Mengele (keskel) 1944. aastal koos koonduslaagri SS-kolleegide Richard Baeri (vasakul) ja Rudolf Hössiga (paremal).
Foto: USHMM
Auschwitzi Surmaingli hüüdnime pälvinud Josef Mengele põgenes 1949. aastal võltsdokumentidega Lõuna-Ameerikasse. Ajaloolaste andmetel elas ta seal erinevates riikides kuni surmani 1979. aastal, pääsedes nii vastutusele võtmisest koonduslaagris korraldatud õõvastavate inimkatsete eest.
Šveitsi ajaloolased lootsid, et dokumentide avaldamine võimaldab kinnitada või ümber lükata väidet, et 1959. aastal rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Mengele võis viibida korduvalt ka Šveitsis. Samuti lootsid nad, et seni salastatud dokumentide avalikustamine heidab valgust Šveitsi suhetele natsidega Teise maailmasõja ajal ja pärast seda.
217-leheküljeline toimik aga ei anna Mengele võimaliku Šveitsis viibimise kohta kindlat vastust. Toimik sisaldab arvukalt ajaleheartikleid, mis keskendusid eeskätt kahtlusele, et Mengele viibis mitmel korral Šveitsis. Lisaks on toimikus osaliselt tsenseeritud politseiraporteid. Nende hulgas on muu hulgas Mengele suhtes kehtestatud riiki sisenemise keelde ja vahistamismäärusi ning politsei aruandeid uurimistest isikute kohta, kes võisid Mengelele peidupaika pakkuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Šveitsi luureteenistuse teatel on dokumentides varjatud andmeid nii vähe kui võimalik. Näiteks on kaitstud luuretöötajate isikuandmed, seadusega kaitstud allikatega seotud teave ning kolmandaid isikuid puudutavad andmed – välja arvatud avaliku elu tegelaste puhul.
Kahtlused, et Mengele viibis Šveitsis pikemat aega, tekkisid siis, kui Šveitsi ajakirjanik ja ajaloolane Regula Bochsler leidis arhiiviuuringute käigus Austria luureteenistuse 1961. aasta juunis Šveitsi võimudele saadetud hoiatuse, et Mengele võib viibida Šveitsis võltsdokumentidega. Bochsler avastas ka, et Mengele abikaasa üüris samal ajal Zürichis korterit ja teda oli nähtud autos tundmatu mehega.
Dokumentidest ei selgu, kas mees oli Mengele. Kui Bochsler esitas 2019. aastal Šveitsi föderaalarhiivile taotluse asjaga seotud dokumentidega tutvumiseks, lükati see tagasi. Talle öeldi, et toimik on riikliku julgeoleku tõttu suletud kuni 2071. aastani. Teisel Šveitsi ajaloolasel Gérard Wettsteinil õnnestus kevadel pärast korduvaid taotlusi saada juurdepääsuluba dokumentidele.
Toimiku koopia on nüüd avatud kõigile huvilistele ja sellega saab tutvuda siin. Originaali säilitatakse Šveitsi Föderaalarhiivis.