Põhjala valitsejad: viikingikuningate keeruline amet
Viikingikuningas ei julgenud kunagi aega maha võtta, et lihtsalt puhata. Juba enne koidikut oli ta üleval, et meelitada ülikuid, planeerida röövretki ja premeerida oma liitlasi, kes teda võimul hoidsid. Magama sai kuningas alles kaua pärast päikeseloojangut. Kui valitseja ei suutnud rahvale jõukust tagada, oli rivaal valmis talle kohe noa selga lööma.
Viikingikuningas Svend Harkhabe tõstis oma joogisarve ja ütles toosti. Tema ümber oli sel 987. aastal Jellingi kuningakotta kogunenud palju ülikuid. Enne, kui Svend sarve tühjendas ja maha istus, kuulutas ta, et läheb kolme aasta jooksul oma väega üle mere Inglismaale.
Seotud lood
Valhallasse jõudsid vaid kõige tugevamad viikingid, kes olid surnud vapralt lahingus. Odini kojas ootas neid igavene õnn – seal võisid nad iga päev surmani võidelda, lõpututes kogustes sealiha süüa ning kitselt lüpstud mõduga janu kustutada.
Kui sa arvad, et viikingid olid isikliku hügieeni suhtes hoolimatud vägivaldsed jõhkardid, siis arva uuesti. Nad olid edevad, kenade soengutega ja kümblesid pikalt. Viikingid olid nii ilusad, et anglosaksi naised unustasid neid nähes oma abikaasad ja lapsed.
Taani arheoloogid on viis aastat Jüüti poolsaarel otsinud hauast kadunud sõdalase jälgi, kuid alles nüüd saadi teada, mis Fegerslevi viikingiga hauas juhtus.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele