Baltisakslaste elu uues Eesti rahvusriigis
Pärast Eesti iseseisvumist pidid baltisakslased õppima elama rahvusriigis, mis ei olnud nende loodud, kuid millest olenes nüüd nende laste tulevik.
Loe AI kokkuvõtet
Werner Hasselblatt (1890–1958) leidis ennast 10. jaanuaril 1923 täiesti uuest poliitilisest olukorrast. Saksa-Balti Erakond Eestis, mille liige Hasselblatt oli, pidi otsustama, kuidas edasi minna. Asi oli mitte ainult mandaatides, vaid palju valusamas valikus: kas baltisakslased peaksid hoidma omaette nagu ajalooline relikt, keda iseseisev Eesti riik vaataks umbusu või isegi vaenuga, või tuleks neil otsida koostöövõimalusi teiste vähemustega ning õppida elama riigis, mida nad ei olnud loonud, kuid kust neil ei olnud enam ka kuhugi taganeda.
Seotud lood
Baltisaksa aadlikud sekkusid nii Vene kui ka Rootsi riigi juhtimisse, kuid eelistasid peaaegu alati teha seda varjatult. Nii mõndagi tuntud baltisaksa perekonnanime saab seostada otseste vandenõude ja riigireetmistega.
Baltisakslaste mõisad sümboliseerisid euroopalikku korda, kuid nende fassaadi taga pandi toime ka madalaid tegusid. Vekslite võltsimine, petuskeemid ja seksuaalkuriteod polnud võõrad parunitelegi.
1917. aasta revolutsioonide järel ei kadunud Vene riik Balti aladelt üleöö, vaid taandus aegamisi. Baltisakslased püüdsid tekkinud võimuvaakumit ära kasutada, kuid impeeriumide lagunemist ja rahvusriikide teket nad väärata ei suutnud.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele