Rooma rauaajal käis Eestis intensiivne pronksitöötlemine. Sellest annavad tunnistust mõned suured pronksileiud, mis on tõlgendatavad pronksi tagavaradena.
Hoolimata arvukatest Eesti noorema rooma rauaaja (200–450 pKr) kalmetest leitud esemetest, on ehetest koosnevaid peitvarasid avastatud siit seni märgatavalt vähem kui Läänemere vastasrannikult. Teisalt on meilt tollest ajajärgust teada rohkem ehteaardeid kui Lätist ja Leedust.
Läänemeresoomlaste rajatud kindlustatud asulad Eestis olid hõlmatud pronksikaubanduse võrgustikku. Täpsemini tegeldi siin Skandinaavia vanametalli töötlemisega.
Pikka aega oli Eesti aladelt teada ainult üks kindel Rooma müntide aare. Viimastel aastatel on tehtud aga mitu suuremat avastust, mis on aidanud meil mõista, kuidas need mündid siia jõudnud on.
Virumaalt Askälä ehk Askælæ muinaskihelkonna servast Alulinna soolinnuse juurest leitud metallesemeid on tõlgendatud märgina ohverdamisest. Võib-olla aga pandi väärtuslik metall ärevatel aegadel lihtsalt märgalale tallele?