Kus asus algne eikellegimaa?
Esimese maailmasõja kaevikute vahel asus eikellegimaa, kuhu vaenupooled olid vedanud okastraati ja paigutanud miine. Tükk aega enne seda oli eikellegimaa aga konkreetne koht Londoni lähedal.
Terminit „eikellegimaa“ seostab enamik inimesi Esimese maailmasõja lahinguväljadega, kuid tegelikult pärineb see mõiste hoopis keskajast. Esimene kirjalik allikas, kus eikellegimaad mainitakse, on maa ja varade ülestähendus Inglismaa kuningale koostatud arveraamatus „Domesday Book“.
Seotud lood
Pool sajandit tagasi tuli tundmatu meteoroloog välja ühe uue teooriaga. Tema nn liblikaefekt avas ukse senitundmatusse teadusmaailma.
Esimene maailmasõda on kestnud kõigest paar nädalat, kuid juba on Saksamaa idapoolsed alad venelaste valduses. 1914. aasta augustis tungib Tsaari-Venemaa armee üle Ida-Preisimaa piiri ja sakslastel ei ole jõudu ega jaksu sissetungijat peatada. Rindele ruttab kaks karastunud kindralit, kes langetavad üllatava otsuse: sakslased peavad ründama.
Neutraalne Belgia saab Saksamaa raudset kätt tunda 1914. aasta augustis. 750 000 sakslast marsib üle riigipiiri ja hakkab halastamatult tapma tsiviilisikuid ning maha põletama külasid. Rüüstamisele sunnib mehi aga hirm: maailma tugevaima armee sõdurid kardavad oma elu pärast.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
1
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele