Kolmest kunstnikust vennast kaks olid kõvad naljamehed

Pereisa Johan Valtmann oli pagar ja rändas üpris palju mööda Eestimaad ringi. Helmut Valtmani esimesed karikatuurid ilmusid Päevalehe lisas Kratt ja Postimehe lisas Sädemed 1925. aastal, mil ta oli veel koolipoiss. 1927. aastal trükkisid tema pilapilte juba paljud Eesti ajalehed ja mitu Soome väljaannet. 1927. ja 1928. aastal oli Helmut Valtman Sakala karikaturist ja reporter.

Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi lõpetas andekas noormees 1928. aastal. Ta kasutas oma karikatuuridel nimetähtedest tuletatud kunstnikunime Have.

Enamik Valtmani pilte on teravalt poliitilised ja tabavad. 1928.—1931. aastani, mil ta oli Sädemete kaastööline, üritas ta õppida Tartu ülikoolis ja Pallases ning võttis joonistamistunde Ferdi Sannamehe juures. Töö kõrvalt oli õppimiseks vähe aega ja peamiselt jäigi ta iseõppijaks.

1961. aastal saatis Valtman Pulitzeri konkursile The Hartford Timesis ilmunud karikatuuri Fidel Castrost "Mees, sulle on vaja samasugust revolutsiooni nagu minul". Karikatuur osutus ülipopulaarseks ja tõi Valtmanile 31. augustil 1962 USA tunnustatuima ajakirjandusauhinna.

Pärast seda ilmusid tema karikatuurid enam kui saja riigi ajalehtedes-ajakirjades. Valtmani tööde järele oli suur nõudlus ning mees oli viljakas kõrge eani, viimase karikatuuri joonistas ta ligi 90-aastasena.

Lisaks karikatuuride joonistamisele Valtman ka maalis, tegi graafikat ja skulptuure ning kirjutas luuletusi. Paljud Valtmani karikatuurid olid vaimukalt lahendatud, tänu sellele ja hästi tabatud inimsarnasusele tee paljudesse USA muuseumidesse ja erakogudesse, nende hulgas ka Ameerika presidentide Harry Trumani, Dwight Eisenhoweri, Richard Nixoni ja Lyndon Johnsoni omadesse.

Edmund Valtman suri Ameerikas 12. jaanuaril 2005, sama aasta 11. juunil maeti tema ja ta abikaasa tuhaurnid Tallinna Metsakalmistule.