Tartu linnus pääses Otepää varjust
Esimene linnus rajati Tartusse Emajõe koolmekoha kaitseks ja selle peremees oli Lõuna-Eesti toonase keskuse Otepää võimuperekond. Millegipärast äratas see tagasihoidlik eelpost Vana-Vene vürstide huvi ja vallutushimu.
lmselt kõik, kes on Tartus käinud, teavad, kus asub Tartu ülikooli tähetorn. Tänapäeval tähistab just see 19. sajandist pärit ehitis, mis jääb Toomemäena tuntud neemiku idaosa serva, kunagise Tartu muinaslinnuse asupaika. See koht tundub linnuse asupaigaks hästi sobivat, sest just see osa neemikust oli juba jääaja lõppedes eraldatud muust mäest põhja-lõunasuunalise sügava vaoga ehk loodusliku vallikraaviga.
Seotud lood
Praeguse talvepealinna Otepää keskväljaku lähedal asub muinasaegse Ugandi pealinn. Jah, te lugesite õigesti. Veel enne, kui meil tekkisid keskajale omased pärislinnad, olid meil olemas suuremad aolinnad või linnused-võimukeskused, mida me võime õigusega lugeda ühe või teise maakonna või lausa mitut maakonda hõlmava piirkonna pealinnaks.
„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele