Linnakse kalme suur hõbeaare: varandus Valhallas pruukimiseks
Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
Kuigi viikingiaja algusesse kuuluvaid kalmeid ja neist avastatud esemeid on Eestis praegu teada veel vähe, pärinevad just 9. sajandist meie kõige uhkemad sooleiud. Peamiselt Põhja-Eesti märgaladelt päevavalgele tulnud arvatavasti kultusliku tagapõhjaga esemekogumid osutavad aktiivsele läbikäimisele Idatee ääres elanud rahvastega.
Seotud lood
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Kõue kandi aarded on jäänud maapõue pärast ühte 1100. aasta paiku toimunud hävitavat sõjaretke.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele