Soomlaste rahvuskangelase marssal Mannerheimi saatust muutnud kolm hetke
Keisri ihukaitseväe liige, Soome päästja kodusõjas ja oskuslik diplomaat Teises maailmasõjas – Soome tee iseseisvuseni on lahutamatult seotud sõjaväelase ja poliitiku Carl Gustaf Mannerheimiga.
Adolf Hitler Soome marssali Carl Gustaf Mannerheimi sünnipäevapeol.
Foto: Finnish Heritage Agency / Public domain
Adolf Hitler reisis harva välismaale, kuid 14. juunil 1942 tegi ta erandi: Natsi-Saksamaa juht osales Soome armee ülemjuhataja Carl Gustaf Mannerheimi 75. sünnipäeval.
30. novembril 1939 ründas Nõukogude Liit endast 50 korda väiksemat Soomet. Punaarmeel oli lugematul hulgal sõdureid, tanke ja sõjalennukeid ning Stalin arvestas kiire võiduga. Soome lumisel maastikul ootas aga nähtamatu vaenlane – maskeeritud täpsuslaskurid, kes vajasid tapmiseks ainult üht lasku.
Soisesse ja sääskedest kihavasse metsa rajasid sakslased 1940. aastal füüreri salajase peakorteri Hundikoopa. Seal veetis Hitler Teise maailmasõja ajal üle 800 päeva, hoides oma kindraleid lühikese lõa otsas ja juhtides isiklikult pealetungi Nõukogude Liidu vastu. Elu Hundikoopas mõjus Hitlerile aga rängalt ning peagi hakkas ta vaenlasi nägema kõikjal.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.