Keava linnus ja sellega seotud asula oli 11. sajandil kogu toonase Eesti üks suurimaid keskusi. Tegu võib olla salapärase Päikese Käega, mida käis piiramas Kiievi suurvürst isiklikult.
Keava nimi ei ütle paljudele lugejatele ilmselt midagi. Vähesed teavad, et Tallinnast umbes 60 kilomeetrit lõunas, Tallinna–Rapla–Türi maantee kõrval asub pisike Keava asula, mille lähedal on Keava raba. Selle metsistunud servas asub vahelduva reljeefiga kitsas ja kohati väga järskude nõlvadega kõrgendik. See on mälestus viimasest jääajast, mil mandrijää serv kulges Pärnu–Pandivere joonel, tekitades ligi 13 000 aastat tagasi Keava-Esku oosi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lõhavere linnuses tegutses eestlaste muistse vabadusvõitluse tuntuim figuur – pealik Lembitu. Tema kiire esiletõus eestlaste ühendmaleva juhina ning traagiline hukkumine erutavad meeli tänapäevani. Rohked leiud linnusest lisavad Lembitu loole palju detaile.
Pöide linnus koos Asvaga oli viikingiajal oluline Saaremaa keskus, kust kontrolliti rahvusvahelist kaubateed. Viimased uuringud näitavad, et linnus püsis kasutuses Jüriöö ülestõsuni. Kas linnuse peremees võis sellel ajal olla ka eesti soost ülikuperekond?
Selles loos kirjutame Varbola linnusest, mille üle ajaloolased ja arheoloogid vaidlevad tänini. Varbola keeldub oma saladusi paljastamast. Pole teada, kas tegemist oli muinasaegse kaubanduskeskuse, taanlaste tugipunkti või koguni eesti soost kristliku valitseja residentsiga.