Suguvõsadel oli Saaremaal ja Ojamaal suur sõnaõigus
Nii Saaremaal kui Ojamaal oli 13. sajandil suguvõsadel suur sõnaõigus pärandiküsimustes. Maaisandad said neisse sekkuda vaid erandjuhtumitel.
Ojamaa oli 13. sajandiks juba Rootsi kuninga võimusfääris, kuid siiski veel üsna lõdvalt. Saarel sel ajal valitsenud õiguskorrast annavad aimu kaks dokumenti: arvatavasti 1220. aastatel kirja pandud nn Guta saaga ning saare kristlike seaduste kogu Guta lagh, rääkis Tallinna ülikooli ajaloolane Piia Sandra Sandrak Eesti Ajaloomuuseumi konverentsil „Eesti 1200 – oma või võõras“.
Seotud lood
Kalli maahinna tõttu oli Lõuna-Eesti talunike vara väärtus 20. sajandi alguses võrreldav Rootsi talupidajate omaga. Selsamal põhjusel lasus taludel suur väljaostuvõlg, mis sundis taluperet sageli elama peost suhu.
Talurahvas on aastasadu rüganud mõisa põllul, ent igatsenud alati oma maa järele. Kui sünnib Eesti riik, pole seega põletavamat küsimust kui inimeste maanälja kustutamine. 1919. aasta oktoobris jõustuski seadus, mis innustas mehi Vabadussõtta minema ning täitis lõpuks kümnete tuhandete talupoegade unistuse saada endale oma talukoht.
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele