Viikingite demokraatia tegi kuninga elu vahel kibedaks
Ting oli viikingite parlament ja kohus. Tingil kohtuti vähemalt üks kord aastas, et seadusi vastu võtta, kurjategijate üle kohut mõista ja kuninga kavatsuste suhtes oma seisukohta näidata. Kõigil vabadel meestel oli sõnaõigus ning nende lõputu suupruukimine võis kuninga lausa hulluks ajada.
Ühel 934. aasta kevadpäeval astub Islandi skald ehk muinaspoeet Egill Skallagrímsson Gulatingil kohtunike ette. Tingi 36 kohtunikku peavad tegema otsuse Egilli ja Ønundi vahelises kibedas päranditülis. Egill peab kogu oma sõnaosavuse kasutusele võtma, sest Ønund on kuningas Erik Verikirve ja kuninganna Gunhildi sõber ning kuninglik paar on isiklikult kohtumõistmist pealt vaatamas.
Seotud lood
Kui sa arvad, et viikingid olid isikliku hügieeni suhtes hoolimatud vägivaldsed jõhkardid, siis arva uuesti. Nad olid edevad, kenade soengutega ja kümblesid pikalt. Viikingid olid nii ilusad, et anglosaksi naised unustasid neid nähes oma abikaasad ja lapsed.
Viikingid ei lootnud kaugetele rannikutele korraldatud röövretkedel ainult heale õnnele. Nende edu tagasid aastatepikkune harjutamine, hoolas planeerimine, psühholoogiliste sõjapidamisvõtete tundmine ning teravmeelsete sõjakavaluste leidlik rakendamine.
Viikingikuningas ei julgenud kunagi aega maha võtta, et lihtsalt puhata. Juba enne koidikut oli ta üleval, et meelitada ülikuid, planeerida röövretki ja premeerida oma liitlasi, kes teda võimul hoidsid. Magama sai kuningas alles kaua pärast päikeseloojangut. Kui valitseja ei suutnud rahvale jõukust tagada, oli rivaal valmis talle kohe noa selga lööma.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele