Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõisnikud lõikasid mereõnnetustelt kasu
Keisrinna Katariina II kehtestatud mereseadus määras hätta sattunud laevade lasti päästmise eest korraliku tasu. Seda kasutasid ära Eesti rannaäärsed mõisnikud, kes tegid laevade päästmisest tulutoova äri.
Hätta sattunud laeva röövimine on juba ammusest ajast olnud kuritegu, mida on püütud tõkestada valju karistusega. Rootsi ajal välja antud ning 18. sajandil edasi kehtinud korraldused ähvardasid rannaröövi eest rattale tõmbamise ja pea maharaiumisega. Veel aastal 1780 kästi asjakohaseid paragrahve rannarahvale kantslist vähemalt kord aastas ette lugeda ja kevadest sügiseni iga pühapäev meelde tuletada. Röövi kaasosaliste ülesandjatele lubati aga karistusest pääsemist ja vaevatasu pealekauba.
Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.
Meeleheitliku põgenemise käigus sissepiiratud Tallinnast hukkub Eesti ranniku lähedal Juminda kandis kümneid Punalaevastiku aluseid. Algab ajaloo üks ohvrirohkemaid merelahinguid.
Uhke koge vraki leidmine endiselt sadamaalalt pälvis üldsuse tähelepanu, kuid tegelikult peitub Tallinna kunagisel sadamaalal ja selle läheduses terve vrakkide surnuaed.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind otse ajaloo keskmesse – pöördeliste sündmuste, erakordsete inimeste ja seni rääkimata lugude juurde. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, avastuste ja haarava jutustuse. Viasat History on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.