Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõisnikud lõikasid mereõnnetustelt kasu
Keisrinna Katariina II kehtestatud mereseadus määras hätta sattunud laevade lasti päästmise eest korraliku tasu. Seda kasutasid ära Eesti rannaäärsed mõisnikud, kes tegid laevade päästmisest tulutoova äri.
Hätta sattunud laeva röövimine on juba ammusest ajast olnud kuritegu, mida on püütud tõkestada valju karistusega. Rootsi ajal välja antud ning 18. sajandil edasi kehtinud korraldused ähvardasid rannaröövi eest rattale tõmbamise ja pea maharaiumisega. Veel aastal 1780 kästi asjakohaseid paragrahve rannarahvale kantslist vähemalt kord aastas ette lugeda ja kevadest sügiseni iga pühapäev meelde tuletada. Röövi kaasosaliste ülesandjatele lubati aga karistusest pääsemist ja vaevatasu pealekauba.
Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.
Meeleheitliku põgenemise käigus sissepiiratud Tallinnast hukkub Eesti ranniku lähedal Juminda kandis kümneid Punalaevastiku aluseid. Algab ajaloo üks ohvrirohkemaid merelahinguid.
Uhke koge vraki leidmine endiselt sadamaalalt pälvis üldsuse tähelepanu, kuid tegelikult peitub Tallinna kunagisel sadamaalal ja selle läheduses terve vrakkide surnuaed.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.