Köögis karistas kokk kulbiga oma abilisi sel ajal, kui kuningas pidas tähtsat kohtumist – oma voodist! Kuninganna mossitas samal ajal põrandapatjadel ning vangitornis õgis vang aplalt kuiva leiba. Tere tulemast 16. sajandi kuningalossi!
Et kuningal oleks alati värske kala käepärast, olid lossi keldris suured eluskalabasseinid. Need olid tegelikult mõeldud vee võtmiseks tulekahju või piiramise korral, kuid nii mõnegi lossi kalur leidis, et basseinid võib täita ka kaladega, nagu karpkala. Kuninga õukonnas oli karpkala nimelt populaarne. Basseinide kõrval asusid ka veinikeldrid. Kivimüürid ja kaldus võlvlaed kaitsesid hinnalisi jooke tulekahju eest.
Kuninglik elu polnud just üleliia kadestamistväärne. Kuningas pidi leppima sundabieluga, külma ja haisva koduga ning sellegagi, et teda kippusid kogu aeg käperdama tõbised inimesed.
Maailma suurima looma jahtimine väikesest paadist paistab esmapilgul võimatu ülesandena. Nüüd on arheoloogid tõestanud, et Islandi viikingid said selle keeruka ülesandega nutikal moel hakkama.