Pärast leidmist “kinnitati” tõelise risti pühadust haige aadlidaamiga, kes pärast selle puudutamist kohe paranes.
Foto: Scala Archives
Legendi järgi leidis risti Constantinus Suure ema püha Helena 327. aastal. Ta saatis osa ristist oma pojale Konstantinoopolisse, ülejäänu jäi Jeruusalemma. Hattini lahingu eel 1187. aastal kandsid ristirüütlid Jeruusalemma jäänud osa väe ees, kuid lahingu ajal läks aare kaduma. Kui neljandas ristisõjas osalenud 1204. aastal Konstantinoopoli vallutasid ja rüüstasid, jagati ülejäänu ristist vallutajate vahel ära.
Euroopa ristisõdijad ei pööranud relvi ainult moslemite vastu Lähis-Idas. Kesk-Euroopas viskusid kristlased jõhkralt juutide kallale, kiusates neid nii ulatuslikult taga, et juudi kogukonnad juuriti paljudes kohtades täielikult välja.
30. aastal kees Rooma võimu all olnud Palestiina rahulolematusest. Paljude kuulutajate seast paistis eriti silma üks: Jeesus naatsaretlane, kuulsa Ristija Johannese jünger. Tema kirglikud sõnad avaldasid inimestele suurt mõju ning roomlased jälgisid olukorda kahtlustavalt.
Vana testamendi lood on küll üldtuntud, ent kaua nappis juutide varajase ajaloo kohta usaldusväärset teaduslikku infot. Aastakümneid kestnud arheoloogilised kaevamised ja muud uuringud on lõpuks kergitamas katet jumala valitud rahva loolt.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.