Leiti „Švejki“ kadunud käsikiri

Tegu on Jaroslav Hašeki lõpetamata jäänud teose „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“ osadega, mille autor dikteeris vahetult enne oma surma 1923. aastal. Käsikirjad leiti Tšehhi kirjandusmuuseumist, kui seal hakati korrastama Hašeki kirjastaja Adolf Syneki arhiivi.

„Kui me hakkasime neid pabereid uurima, avastsime käsikirja, mis on algul kirjutatud Hašeki käega ja seejärel Jaroslav Štěpáneki käekirjaga - tema pani Hašeki dikteeritu kirja, kui Hašek alates kolmandast osast teksti dikteeris. Saime aru, et oleme leidnud midagi tõeliselt erilist ja rariteetset, see on lausa ime,“ rääkis kirjandusmuuseumi direktor Michal Stehlík Praha raadiole.

Kui alguses oli teadlastel kahtlus, et tegu võib olla ka Karel Vaněki tekstiga, kes pärast Hašeki surma redigeeris ja lõpetas teose neljanda osa, siis nüüdseks on kindlaks tehtud, et 90 aastat puutumatult arhiivis lebanud tekst pärineb Hašekilt eneselt. See sisaldab fragmente raamatu II osast, täielikku III osa ja lõike IV osast.

Käsikirja tutvustatakse Prahas lähemalt 13. septembril. Seejärel läbib see restaureerimise ja digiteerimise ning saab avalikuks kõigile Švejki austajatele.

Tšehhi kirjanduse üks tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid jälgib tšehhi sõduri Josef Švejki teekonnda I maailmasõjas. Pealtnäha lihtsameelsel Švejkil on alatasa sekeldusi Austria-Ungari sõjaväe nürimeelsete ohvitseridega, milles jäävad enamasti lolliks hoopis nemad. Hašek kavandas teose kuueosalisena, kuid jõudis enne surma vaid neljanda osani.

Eestis ilmus romaan 1960. aastal Lembit Remmelga meisterlikus tõlkes ning on sestsaadik kultusraamatu staatuses.