Hispaanlaste kullapalavik vallandas indiaanlaste genotsiidi
Kui Christoph Kolumbus 1493. aastal Barcelona sadamasse sisenes, võeti teda vastu kui kangelast. Elanikud tunglesid erutatult sadamas, et kuulda saartest, mille meresõitja oli avastanud oma ekspeditsioonil teisele poole Atlandi ookeani.
Uskumatul ilmel vaatasid nad Kolumbuse laeva. Selle purjed rippusid pärast tormi räbaldununa. Väikestest paatidest, mis laeva ümber ringlesid, silmasid nad meremehi, kes nägid välja nagu pikkade pulstunud habemetega metslased. Hispaanlased tundsid eriti suurt uudishimu aarete vastu, mis Kolumbusel kaasas olid: kuld, papagoid ja – suurima atraktsioonina – seitse indiaanlast, kes hirmust kägaras lastiruumis istusid.
Seotud lood
Pärast seda, kui Kolumbust süüdistati ametialastes kuritegudes, toodi ta 1500. aastal Hispaaniasse ahelates.
1519. aastal lahkus Fernão de Magalhãesi juhtimisel Sevillast viie laeva pardal 270 meest. Nende eesmärk oli seilata ümber maakera. Nad võitlesid metsikute paganatega, kohtusid ühe sultaniga ja nägid siidi rõivastatud elevante. Kolmeaastane seiklus läks neile aga kalliks maksma – koju tagasi jõudis ainult 18 meest.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele