Sügis 1939: Eesti karistas juudi põgenike abistajaid

Põgenikegrupp, kuhu kuulus inimesi „mitmesugustest seltskonna kihtidest“, oli Rootsist välja saadetud ja arvatavasti ka Rootsi politsei poolt mootorpaadiga salaja Saaremaa randa toodud.

„Põgenikud on juba pikemat aega olnud rändamas, kuna neid kusagile riiki ei ole vastu võetud. Rootsis oli neile peatusloa saamiseks astunud samme sealne juudi põgenike abistamise komitee, kuid enne küsimuse otsustamist saatis politsei nad Rootsist välja,“ kirjutas ajaleht, lisades, et juudid lootsid pärast põgusat Eestist viibimist siiski Rootsi tagasi pöörduda. Esialgu aga paigutati nad Kuressaare vanglasse, nende toitlustamise eest hoolitses linna juud kogukond.

Ajalehe Uus Eesti andmetel oli paadis 16 endisest Tšehhoslovakkiast pärit juuti: 14 meest ja üks naine 10-aastase lapsega. Ajaloolase Anu Raudsepa avaldatud nimekirja kohaselt kuulus paatkonda aga 18 Tšehhi juuti ning 5 endisest Austriast pärit juuti.

Oma sõnul olid juudi põgenikud 1939. aasta augustis eri aegadel Valga kaudu Eestisse saabunud ja siit mootorpaadiga Rootsi siirdunud, kirjutab Anu Raudsepp artiklis „Juudi põgenikud ja Eesti Vabariik 1938 – 1939“, mis on avaldatud Eesti Juudi Muuseumi koduleheküljel. Nüüd mängisid riigid nendega omavahel pingpongi ja ka Eesti saatis põgenikud arvatavasti tagasi Lätti, oletab Raudsepp. Sama tehti mitme väiksema grupi Tšehhi juutidega, kes tabati otse Eesti-Läti piirilt.

Siseminister Richard Veermaa andis „ühenduses soovimatute elementide tulemisega üle piiri“ intervjuu ajalehele Uus Eesti, mis ilmus 6. septembril. „Meie riik ja kodanikud ei soovi niisuguse elemendi siia asumist. Seda ei saa aga takistada üksinda piirivõimud, vaid siin peavad ka kodanikud appi astuma,“ kuulutas minister.

Veermaa hoiatas, et kehtivate õigusaktide kohaselt oli keelatud üle piiri tulnud põgenike aitamine peavarju, transpordi, teejuhatamise või tõlkimisega. „Mina ei kavatse kohelda seadusevastaselt üle piiri tulijaid külalistena, vaid nad isoleeritakse ja asetatakse vastavatesse kohtadesse,“ lubas minister.

Ajakirjanduse kohaselt õnnestuski juba oktoobris paljastada „Tallinnas loodud võõrriigi kodanikkude seadusevastaselt üle piiri Eestisse toimetamise salajane organisatsioon“, mille arvele kirjutati Tšehhi juutide aitamine üle Läti piiri Eestisse. Selle eest mõisteti süüdi 13 Tallinna elanikku ja neile määrati rahatrahv kokku 6250 krooni, mille võis asendada ka vangis istumisega.

Pärast Austria liidendamist Saksamaaga 1938. aasta kevadel lahkus sealt umbes 60 000 juuti, Tšehhoslovakkia vallutamise järel sama aasta sügisel põgenes või küüditati 17 000 juuti. Saksamaalt jõudis enne juutide suhtes reisipiirangute rakendamist lahkuda 40 000 juuti. Juutide suurimaks pelgupaigaks sai neil aastail Leedu, kuhu põgenes umbes 23 000 juuti.