Meie saksad rääkisid eesti keelt
Keda silmas peetakse, kui räägitakse baltisakslastest? Imelise Ajaloo artiklisarjas sukeldume nende maailma, mis võib küll tunduda meile pisut kauge ja võõrana, ent on sellegipoolest osa Eesti ajaloost. Meie saksad rääkisid rohkem või vähem meie keelt.
August Wilhelm Hupel kirjeldas 18. sajandi teise poole Balti provintside elanikke nõnda: „Sõltumata erinevatest seisustest jagatakse selle maa elanikud kahte põhiklassi: sakslased ja mittesakslased. Viimaste hulka kuuluvad kõik pärisorjad ehk teisisõnu talupojad. Kes ei ole talupoeg, on sakslane –isegi kui ta ei räägi ühtegi saksa keele sõna. Nii kuuluvad sellesse klassi aadlikud, haritlased, linnakodanikud, ametnikud, vabad teenrid ja isegi vabastatud pärisorjad, niipea kui nad on oma endise riietuse saksa rõivaste vastu vahetanud.“
Seotud lood
Kust oli pärit tänapäeva Läti alal elanud eestlaste sugulasrahvas liivlased?
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele