Mets on eestlastele olnud aastasadade jooksul püha ja salapärane koht ning sellega on seotud lugematul hulgal uskumusi. Pühaks ei peetud aga mitte niivõrd metsa, kuivõrd puid, mis metsas (ja mujalgi) kasvasid.

- Kuigi kõik räägivad kadakamarjadest, on need tegelikult pisikesed käbid.
- Foto: Vikipeedia
Ülemöödunud sajandi keskel kirjutas Friedrich Reinhold Kreutzwald: “Käesoleva sajandi mõlemal esimesel kümnendil, mil niisugustes asjades oli vähem tagasihoidlikkust, oleme me Alutaguses, Virumaal, Järva- ja Harjumaal korduvalt näinud pühi puid; nad seisid elumaja lähedal kaitstud kohas, olid tõsise hoolitsuse osalised ja valvati, et nad ei saaks viga. Tavaliselt olid need vanad pärnad, tammed või saared, esimesed kõige sagedamini.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvuseepose peategelane Kalevipoeg on jätnud kümneid ja kümneid jälgi oma tegevuse kohta meie Maarjamaa pinnale. Vanarahvas on läbi aastasadade kandnud mälestust suure sangari tegudest.
19. sajandil võistlesid botaanikud selles, kellel õnnestub maailma kaugeimatest nurkadest hankida kõige haruldasemaid taimi. Meie tänapäevaste aedade ja parkide liigiline mitmekesisus on nende meeste teene.
Korra elanud Palmse vallas Võhma küla Kingu peres suur nõid ja vanakuradi seltsiline Krõõt, kes osanud ennast mitut pidi moondada.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.