Asteeke tabanud salapärase haiguse tõid kaasa eurooplased
Salapärane palavik tappis aastail 1545–1550 peaaegu 15 miljonit asteeki. Teadlased olid kaua teadmatuses, mis seda tõbe põhjustab. Alles hiljuti suudeti mõistatus DNA-analüüside abil lahendada.
24tonnine asteekide kalendrikivi leiti 1790. aastal ja seda on sellest ajast alates eksponeeritud Mehhiko antropoloogiamuuseumis.
Foto: AGN México
Tänapäeva Mehhiko aladel elanud asteeke tabas pärast 1545. aastat katastroof. Viie aastaga suri salapärasesse haigusesse 15 miljonit inimest. Inimestel tekkis palavik ning nad veritsesid ninast, suust ja silmadest. Pärast niisuguste sümptomite avaldumist saabus nelja päeva jooksul surm. Asteegid nimetasid seda hirmuäratavat haigust cocoliztl’iks ehk „suureks katkuks“.
Levinud arvamuse järgi vallutas Hispaania väejuht Hernán Cortés kõigest 500 konkistadoori abiga endale võimsa asteekide riigi, kus 1521. aastal elas üle viie miljoni inimese. Kas see vastab tõele?
Enne kui Kesk-Ameerikasse saabusid eurooplased ja seal senituntud maailmakorra pea peale pöörasid, elasid läbimatul maastikul paljud edukad indiaani kultuurid. Nad ehitasid muljetavaldavaid linnu, mis nüüdseks on metsiku looduse alla mattunud.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.