Peaaegu 100 aastat tagasi leidsid teadlased ühest Iisraeli koopast inimluustikke, mida oli raske liigiliselt määratleda. Nüüd on 3D-kunstnik taastanud meie liigi 120 000 aasta vanuse esivanema palgejooned.
Kui arheoloogid leidsid 1932. aastal Iisraelist Carmeli mäe lähedalt Skhuli koopast hulga skelette, arvasid nad esiti, et luud pärinevad umbes 40 000 aastat tagasi elanud inimeseliigilt Homo heidelbergensis. Heidelbergi inimene sarnanes välimuselt tänapäeva inimesega rohkem kui tema eellased. Tema nina oli püstisem ja ulatus vähem välja, otsaesine oli veel küllaltki lame, kuid samuti märksa püstisem – seda saab seostada ajumahu kasvuga. Homo heidelbergensis’est arenes lõpuks välja meie liik Homo sapiens.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kujutis, mis saadi ühe vanima Homo sapiens’i skeleti digiteerimisel, näitab, et umbes 30 000 aastat tagasi Egiptuses surnud mees nägi välja üsna samasugune kui tänapäeval.
Teadlased leidsid uue vanima inimluu väljastpoolt Aafrikat.
Hoolimata sellest, et osa koljust on puudu, on teadlased veendunud, et lõug nägi välja täpselt selline nagu juuresoleval pildil.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.