Sada aastat tagasi: Narva-Jõesuud painasid erilised mured
Narva-Jõesuu on elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Asula on kihanud suvitajatest, aga on olnud ka rahulikumaid suvesid. 1926. aasta suvi oli üks rahulikest. Ja sellel oli üpris omanäoline põhjus.
19. sajandi lõpus kujunes Narva-Jõesuu Peterburi ja kohaliku eliidi toel üheks Tsaari-Venemaa prestiižsemaks kuurordiks (Hungerburgiks). Ametliku suvituskoha staatuse sai piirkond 1894. aastal. Pärast Eesti iseseisvumist ja kommunistide võimupööret Venemaal Peterburi supelsaksad aga kadusid.
18. sajandil panid britid aluse meresuplusele kui meditsiinilisele ja moraalsele tegevusele – külm vesi ravivat nii keha kui ka vaimu! Paljud väikesed kalurikülad ja sadamalinnad muutusid mainekateks kuurortideks. Briti saartelt levis uus komme Mandri-Euroopasse ja sellest ei jäänud puutumata ka ulatusliku rannajoonega Eesti.
Tänaseks on enamikul jaanipidu peetud ja tõenäoliselt siirdub päris suur hulk inimesi vee äärde jahutust otsima. Meri on küll põhjarannikul külmavõitu, ent järvevesi päris soe. Omal ajal oli Rakvere rahva jaoks aga põhiliseks supluskohaks Soolikaoja.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.