Rahvajutud kurjadest mõisavalitsejatest ja kubjastest ei ole sündinud tühjale kohale. Ajalooraamatud teavad rääkida mitmetest talumeeste vihapursetest ülemuste vastu, mis pidid ju ometi mingil moel põhjendatud olema.

- F. A. Sprengleri joonistus Ulvi mõisast aastast 1894.
- Foto: Eesti Rahva Muuseum
Kindlasti on oma osa taoliste rahvajuttude tekkimisel näiteks Ulvi mõisa kupjal, kes 1735. aastal tappis kirvega talupoja Odramaa Jaagu. Mehe süü oli vaid selles, et ta ei lasknud endale alistunult peksa anda, vaid hakkas kupja löökiderahele vastu.
Jaagu vend Nigulas otsustas venna surma eest kätte maksta ning mõrtsukast kupja ja sellist käitumist lubava mõisahärra maha lasta. Pärast kättemaksuaktsiooni sooritamist kavatses Nigulas Venemaa avarustele põgeneda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.