Merepääste ajalugu: päästeinglid läksid merehädalistele appi
Meremehe üks suuremaid hirme on sattuda tormise ilmaga hätta ja tunda, kuidas lained laevakere tükkideks purustavad. 1824. aastal otsustas üks entusiast karile jooksnud laevale appi minna ja sellega pandi alus ajaloo esimesele päästeteenistusele. Need mehed riskisid teiste elu nimel enda eluga.
Iiri merel Mani saare juures märatses 1822. aasta 6. oktoobril tugev torm. Aadlipäritolu sõjaveteran William Hillary lebas veel oma voodis sadamalinnas Douglases, kui ta kuulis äkki läbi tuulevilina signaalrakettidele iseloomulikku heli. Need tulistati välja ranna lähedal meres olevalt laevalt. Kutter Vigilant oli mõnesaja meetri kaugusel rannikust suure veealuse kari otsa sõitnud.
Seotud lood
Tuletornide ja loodusjõudude vahelises võitluses on kord peal üks ja siis jälle teine, kuid lõpuks ometi õnnestub brittidel Plymouthi kanti tormikindel majakas rajada.
Viis päeva pärast Titanicu uppumist oli merepind ikka veel kaetud luksuslaevalt pärit mööblitükkide ja prahiga, mille seas ulpisid ka sajad surnukehad. Nova Scotiast saabus sündmuskohale laipu kokku korjama erilaevaga meeskond.
Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele