Eesti NSV ladviku võimuvõitlust ajendas isiklik ebasümpaatia
Juunikommunist Nigol Andreseni põlu alla sattumine ning represseerimine 1950. aastal oli suuresti tingitud isiklikust ebasümpaatiast, mis valitses parteijuht Nikolai Karotamme ja Moskva toetusega tõusva parteitegelase Johannes Käbini vahel, kirjutab ajaloolane Tõnu Tannberg ajakirjas Looming. Andresen kuulus Karotamme meeskonda ning jäi oma aktiivsusega ka isiklikult ette EK(b)P Keskkomitee ideoloogiasekretäriks saanud Käbinile.
Dramaturg ja teatrikriitik Nigol Andresen oli üks 1940. aasta juunipöörde teostajaid. Ta määrati Johannes Varese valitsuses välisministriks ning viis tõrkumata ellu Eesti formaalse liitmise Nõukogude Liiduga. Seejärel pidas ta Eesti NSV hariduse rahvakomissari ametit ning oli kuni 1946. aastani Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe (valitsusjuhi) asetäitja. Sellelt positsisioonilt kureeris Andresen ümberkorraldusi kultuuri vallas.
Seotud lood
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Bolševistliku Venemaa juht Vladimir Lenin jäi uskuma kohalike enamlaste liiga optimistlikke teateid ja käsutas Punaarmee Narvat vallutama ilma korraliku ettevalmistuseta. Narvas tuli punastel peale kodumaale igatsevate Saksa sõdurite rinda pista ka Eesti Vabariigi esimeste sõjaväeüksustega.
Petrogradi kommunistid korraldasid 1923. aasta 3. aprillil protestiaktsiooni Eesti Vabariigi peakonsulaadi juures. Esmalt loobiti konsulaati kividega, siis hakati tulistama ning viimaks tungiti sisse hoonesse, mis rüüstati. Peakonsul Viktor Tomberg pääses eluga.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele