Aastal 1931 ehk 95 aastat tagasi oli jaanuar üpris samasugune nagu praegu - ilm oli pakaseline ja puhus tugev tuul.

- Tulekahjus hävinud hoone pilt on küll suvine ja Tartumaalt, aga lugu ikka pigem talvine ja virumaine.
- Foto: Eesti Rahva Muuseum
Pritsumeestel on sellisel ajal alati ärevus hinges, sest tulekahjud on kerged puhkema. Ja tulekahjudest on 1931. aasta 29. jaanuari Virumaa ajalehtedes päris mitu lugu. Kõige lühem neist räägib sellest, et katkisest korstnast süttis õlgkatus, ning seda õnnetust saab küll suure külmaga seostada. Suuremad põlengud olid aga pigem kriminaalsed.
Kõleda talvega seoses kirjutatakse aga sellest, et tuisk on metsalindudele palju kurja teinud. “Eriti on kannatanud põldpüüd, kes tuisu eest metsakraavides varju otsides maeti lume alla, kus nad hiljem külma ja lämbumise tõttu surid. Kahi on seda tuntavam, et nimetatud linnud elunevad suurte perekondadena koos ning otsivad ka ühiselt varju tuisu eest, mis neid harilikult suurte hulkadena ühekorraga matab,” kirjutas Virumaa Teataja.
Jõhvi surnuaia juures leiti kraavist näiteks üle kümne hukkunud põldpüü ning selle peale hakkasid kohalikud jahimehed põldpüüde toitmispunkte rajama. Kurdetakse ka, et külm on kartulikuhjadele omajagu liiga teinud. “Nagu mitmes kohas lahti võetud kartulikuhjadest selgunud, on külm pea igas kuhjas võõrsil käinud, eriti aga neis kuhjades, mis tuulte käes lagedal ja kõrgetel kohtadel asuvad,” vahendas ajaleht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aga tuleõnnetusi sai ju lubatud. Esimene neist juhtus ööl vastu 27. jaanuari, mil läks põlema Aleksander Tiinase rehetuba Miila külas Laasi talus. Tulekahju kustutamise käigus leiti rusude alt tundmatuks muutunud Alfred Tiinase laip.
Täielikult olid ära põlenud jalad, käed ja pea. Laiba kõrval leiti metallraha 193 senti ja hõbeuur, mis oli seisma jäänud kell 2.40. Laasi talu päris mitu isikut, kuid isa testamendi kohaselt oli talu kasutajaks Aleksander Tiinas. Tema vend (nagu kirjutas Virumaa Teataja) või hoopis vennapoeg (nagu kirjutas Virulane) Alfred Tiinas teenis talus sulasena, kusjuures testamendiga olid talle tagatud pärandiosa ja teenistus talus.
Tegelikult oli õigus Virumaa Teatajal, sest vähemalt suguvõsaportaali geni.com andmetel oli Alfred Tiinas suure pere noorim laps ja vanimast pojast Aleksandrist 17 aastat noorem.
Virumaa Teataja andmetel oli Alfred Tiinas “võrdlemisi lõbus noormees, kes tihtigi külas särudel viibis ja viina võttis”. Erilisi tülisid aga sellest talus ei tekkinud. Pühapäeva õhtul oli Alfred Tiinas peremehe teadmata tallist hobuse võtnud ja külasse pidutsema sõitnud. Kui mees naasis, olevat Aleksander küll pisut tõrelenud, kuid suuremat tüli ei tekkinud.
Esmaspäeval magas Alfred Tiinas suurema osa päevast eelmise õhtu peatäit välja. Öösel umbes kella kahe paiku, kui Aleksander Tiinas veel polnud oma perega õieti jõudnud magama jääda, märgati väljas suurt tulekuma. Õues selgus, et tuli oli juba alles mõni aeg tagasi valminud rehehoone katusest välja löönud ja hoone üleni leekides. Kustutustöödele jõudis abiks Nõmmise tuletõrje oma pritsiga, kuid siis oli hoone juba sisse langenud.
Põlenud palke laiali ajades leiti ühe allalangenud aampalgi alt tundmatuseni põlenud inimese laip. Selja alla jäänud mõne riidelapi ja kasukatüki alusel jõuti otsusele, et see on Alfred Tiinas.
“Kuidas Tiinas võis tulle jääda ja kuidas rehehoone, kus keegi tulega ei käinud, põlema läks, selle kohta on mitmesuguseid arvamisi, kuid kõige tõenäolisemana paistab, et Tiinas läks enesele rehe alla otsa peale tegema, kusjuures selleks vajas nööri. Otsimisel kasutas ta tikku ja peale vajatava leidmist viskas põleva tiku maha, millest siis tulekahju tekkis,” kirjutas Virumaa Teataja.
Võimalik oli ka see, et mees pani tulevalgel paela kaela ja “poetas” põleva tiku või pirru maas olevatele heintele. Spekuleeriti ka selle üle, et Alfred Tiinas võis lihtsalt rehemajja magama minna ja kogemata põlengu süüdata. Aga miks ta pakasega pidi õue minema...
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine põlengulugu juhtus aga tegelikult pool aastat enne selle leheveergudele jõudmist. Paasvere vallas Vanakülas pidas riigirendikohta Elisabeth Mäealune, kelle juures elas ka tema 15-aastane tütretütar Lisette-Anette Mäekivi. Tütarlaps olnud “vallatu iseloomuga” ning seetõttu vanaema käest sageli riielda saanud.
1930. aasta 16. juuli lõuna paiku puhkes talus tulekahju ning tugeva tuule tõttu põlesid hooned maani maha. “Perenaine alguses tule põhjust ei teadnud, kuid õnnetuse ajal oma tütretütre kahtlast ülalpidamist nähes tuli arvamisele, et tema ehk ongi süütaja. LisetteAnette võeti ülekuulamisele ja siis tuligi ilmsiks, et tema on seda kättemaksuks teinud, sest vanaema olla alati riielnud ja kahtlustanud koguni, et tema metsas poistega intiimvahekorras viibib,” vahendas Virumaa Teataja.
Ka naabrid olid teadnud rääkida, et neiu olevat paar nädalat enne õnnetust ähvardanud kodustega nii teha, et “neist midagi järgi ei jää”, ja õnnetuspäeval käinud ta naabritalust tuletikke küsimas, valetades, nagu tahaks vanaema sooja sööki teha, kuid tikud saanud otsa. Naabertalust saanudki neiu toosi kolme tikuga.
“Sooja söögi asemel kaotas vanaema selle valmistamise kohagi ära,” teatas leht. 27. jaanuaril toimunud istungil tunnistas Lisette-Anette Mäekivi end süüdi ja kohus mõistis ta kolmeks aastaks vangi. Artikli autor on lisanud, et nii kerge karistuse sai ta “ainult alaealisuse ja ülestunnistamise tõttu”.
Virulane aga andis muu hulgas teada, et kaugel Kolumbias põles Buena Ventura linnas maha terve ärilinnaosa ning kahjusumma küündis viie miljoni dollarini. Ameerika pankade kalkulaatorid pakuvad, et üks tollane dollar võiks võrduda umbes 21,5 praeguse dollariga.
Jõhvi vallas Puru külas juhtus aga õnnelik õnnetus, kus Ernst Luukeri majapidamises läks nõgi korstnas põlema. Et korsten oli katkine, võttis tuld ka katusealune, kuid pritsimehed olid lähedal, jõudsid kiiresti kohale ja hoidsid suurema pahanduse ära.
Virumaa Teataja vahendas aga samal päeval koledat lugu Saksamaalt: “Bachendorfis, Baieris, oli jube õnnetus. Ühel õhtul, pimeduse tulekul, nähti põlevat tuletungalt uulitsal jooksvat ja läbitungivalt karjuvat. 28-aastane kingsepa naine Zass oli köögis bensiini plahvatusest põlema läinud ja meeletuses uulitsale jooksnud. Ta tormas hirmsa kisaga läbi väikese linna, teda päästa püüdev abikaasa kannul.
Mees ei saanud leekivat naist enne kätte, kui see langes kokku. Ta viskus naisele, püüdes sel kombel ta põlevaid riideid kustutada. Alles nüüd toibusid kohkunud elanikud ehmatusest ja tõttasid appi. Põlev naine kaeti vaipadega. Kuid ta oli juba niivõrt ära põlenud, et teda ei läinud enam korda päästa. Mees kanti raskete tulehaavadega haiglasse.“
Tuli nalja ei mõista.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!