Enesetapja põletas maja maha

Pritsumeestel on sellisel ajal alati ärevus hinges, sest tulekahjud on kerged puhkema. Ja tulekahjudest on 1931. aasta 29. jaanuari Virumaa ajalehtedes päris mitu lugu. Kõige lühem neist räägib sellest, et katkisest korstnast süttis õlgkatus, ning seda õnnetust saab küll suure külmaga seostada. Suuremad põlengud olid aga pigem kriminaalsed.

Kõleda talvega seoses kirjutatakse aga sellest, et tuisk on metsalindudele palju kurja teinud. “Eriti on kannatanud põldpüüd, kes tuisu eest metsakraavides varju otsides maeti lume alla, kus nad hiljem külma ja lämbumise tõttu surid. Kahi on seda tuntavam, et nimetatud linnud elunevad suurte perekondadena koos ning otsivad ka ühiselt varju tuisu eest, mis neid harilikult suurte hulkadena ühekorraga matab,” kirjutas Virumaa Teataja.

Jõhvi surnuaia juures leiti kraavist näiteks üle kümne hukkunud põldpüü ning selle peale hakkasid kohalikud jahimehed põldpüüde toitmispunkte rajama. Kurdetakse ka, et külm on kartulikuhjadele omajagu liiga teinud. “Nagu mitmes kohas lahti võetud kartulikuhjadest selgunud, on külm pea igas kuhjas võõrsil käinud, eriti aga neis kuhjades, mis tuulte käes lagedal ja kõrgetel kohtadel asuvad,” vahendas ajaleht.

Teine põlengulugu juhtus aga tegelikult pool aastat enne selle leheveergudele jõudmist. Paasvere vallas Vanakülas pidas riigirendikohta Elisabeth Mäealune, kelle juures elas ka tema 15-aastane tütretütar Lisette-Anette Mäekivi. Tütarlaps olnud “vallatu iseloomuga” ning seetõttu vanaema käest sageli riielda saanud.

1930. aasta 16. juuli lõuna paiku puhkes talus tulekahju ning tugeva tuule tõttu põlesid hooned maani maha. “Perenaine alguses tule põhjust ei teadnud, kuid õnnetuse ajal oma tütretütre kahtlast ülalpidamist nähes tuli arvamisele, et tema ehk ongi süütaja. LisetteAnette võeti ülekuulamisele ja siis tuligi ilmsiks, et tema on seda kättemaksuks teinud, sest vanaema olla alati riielnud ja kahtlustanud koguni, et tema metsas poistega intiimvahekorras viibib,” vahendas Virumaa Teataja.

Ka naabrid olid teadnud rääkida, et neiu olevat paar nädalat enne õnnetust ähvardanud kodustega nii teha, et “neist midagi järgi ei jää”, ja õnnetuspäeval käinud ta naabritalust tuletikke küsimas, valetades, nagu tahaks vanaema sooja sööki teha, kuid tikud saanud otsa. Naabertalust saanudki neiu toosi kolme tikuga.

“Sooja söögi asemel kaotas vanaema selle valmistamise kohagi ära,” teatas leht. 27. jaanuaril toimunud istungil tunnistas Lisette-Anette Mäekivi end süüdi ja kohus mõistis ta kolmeks aastaks vangi. Artikli autor on lisanud, et nii kerge karistuse sai ta “ainult alaealisuse ja ülestunnistamise tõttu”.

Virulane aga andis muu hulgas teada, et kaugel Kolumbias põles Buena Ventura linnas maha terve ärilinnaosa ning kahjusumma küündis viie miljoni dollarini. Ameerika pankade kalkulaatorid pakuvad, et üks tollane dollar võiks võrduda umbes 21,5 praeguse dollariga.

Jõhvi vallas Puru külas juhtus aga õnnelik õnnetus, kus Ernst Luukeri majapidamises läks nõgi korstnas põlema. Et korsten oli katkine, võttis tuld ka katusealune, kuid pritsimehed olid lähedal, jõudsid kiiresti kohale ja hoidsid suurema pahanduse ära.

Virumaa Teataja vahendas aga samal päeval koledat lugu Saksamaalt: “Bachendorfis, Baieris, oli jube õnnetus. Ühel õhtul, pimeduse tulekul, nähti põlevat tuletungalt uulitsal jooksvat ja läbitungivalt karjuvat. 28-aastane kingsepa naine Zass oli köögis bensiini plahvatusest põlema läinud ja meeletuses uulitsale jooksnud. Ta tormas hirmsa kisaga läbi väikese linna, teda päästa püüdev abikaasa kannul.

Mees ei saanud leekivat naist enne kätte, kui see langes kokku. Ta viskus naisele, püüdes sel kombel ta põlevaid riideid kustutada. Alles nüüd toibusid kohkunud elanikud ehmatusest ja tõttasid appi. Põlev naine kaeti vaipadega. Kuid ta oli juba niivõrt ära põlenud, et teda ei läinud enam korda päästa. Mees kanti raskete tulehaavadega haiglasse.“

Tuli nalja ei mõista.