Viikingid said keisri juures tööd
Karmid viikingid moodustasid sajandeid Bütsantsi keisri ihukaitse. Oma pikavarreliste kirvestega kaitsesid nad teda vandenõulaste eest ja surmasid riigi vaenlasi lahinguväljal. Tänutäheks teenistuse eest nautisid nad Konstantinoopoli suurlinnaelu ja rikkusi.
Oli 989. aasta 13. aprilli aovalguse aeg, kui keiser Basileios II andis sõjaväele käsu liikuma hakata. Bütsantsi riigi valitseja oli ööpimeduse varjus saatnud sõjaväe oma pealinnast Konstantinoopolist (tänapäeva İstanbul) üle Bosporuse väina ja lasknud sel randuda Väike-Aasia rannikul. Öise ülesõidu eesmärk oli üllatada Basileios II vaenlast, mässujuhti Bardas Phokast. Nädalaid oli Bardas Phokas piiranud sadamalinna Abydost Väike-Aasia läänerannikul, kuid nüüd kavatses keiser selle olukorra üllatusrünnakuga lõpetada.
Seotud lood
Viikingid sõitsid mööda Venemaa jõgesid kaugetele kaubaturgudele, et hankida karusnahkade ja orjade eest väärtuslikke araabia hõbemünte. Kaubatee kulges Eesti ranniku kaudu.
Viikingid ei lootnud kaugetele rannikutele korraldatud röövretkedel ainult heale õnnele. Nende edu tagasid aastatepikkune harjutamine, hoolas planeerimine, psühholoogiliste sõjapidamisvõtete tundmine ning teravmeelsete sõjakavaluste leidlik rakendamine.
Pärast Inglismaa ja Frangi riigi ranniku rüüstamist leidsid viikingid uue röövsihi – Pürenee poolsaare. Kohtumine moslemitega kujunes neile halvaks üllatuseks.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele