Keskaegse inimese maailmanägemuses oli tähtis koht pühakutel, keda peeti nende inimliku sünnipära tõttu parimateks võimalikeks vahendajateks ja abimeesteks suhtluses kauge, kõrge ja nähtamatu Jumalaga.
Ristikäik kui igavikku sümboliseeriv lõputu tee raamistas munkade salaaeda ja ühendas eri kloostriruume.
  • Ristikäik kui igavikku sümboliseeriv lõputu tee raamistas munkade salaaeda ja ühendas eri kloostriruume.
  • Foto: Meeli Küttim/Äripäev
Pühakute eestkostele lootsid kõik – oma kaitsepühak oli igal linnal, seisusel ja ametialal, rääkimata kirikutest ja kloostritest. 13. sajandil Tallinna asunud dominiiklased usaldasid nii iseend kui ka oma kloostri ja kiriku püha Katariina kaitse alla. Ent siinsete dominiiklaste patroon pole tänapäeval enam seesama Katariina, kes keskajal.

Seotud lood

Lood
  • 17.01.26, 10:00
Ora et labora ehk mõnus mungaelu
Keskajal jaotati kogu inimkond kolmeks seisuseks: nendeks, kes kõikide eest palvetasid ehk vaimulikeks; nendeks, kes kõikide eest võitlesid ehk rüütliteks, ja nendeks, kes kogu töö ära tegema pidid ehk talupoegadeks, teenijaskonnaks, käsitöölisteks. Kuigi igal seisusel olid oma rõõmud ja eelisedki, veetsid just mungad oma ajalikke päevi kõige mõnusamalt.
Lood
  • 01.08.22, 17:01
Ajalooline tõde „Apteeker Melchiori“ esimeses filmis: kui hästi on õnnestunud taasluua vana aja reaalsus?
Juba aastakümneid oleme oodanud säravat ja põnevat Eesti keskajast rääkivat filmi, mis kujuneks uueks „Viimseks reliikviaks“. Tänavu linastuski „Apteeker Melchior“, milles viiakse vaataja keskaegsesse Tallinna. Kas moodsate vahenditega on õnnestunud taasluua ajalooliselt autentne linn või vilksatab mõnes kaadris hoopis filmimeeste fantaasiamaailm?
Lood
  • 10.04.24, 07:47
Mõistatuslik Maarja Magdaleena: kes oli see Jeesusele lähedane naine?
Kas ta oli seitsmest kurjast vaimust vaevatud seestunu, prostituut või hoopis Jeesuse salajane naine ja tema lapse ema? Piiblitegelastest kõige rohkem vaidlusi tekitanud naine paelub inimeste meeli ka 2000 aastat hiljem.
Lood
  • 28.10.25, 19:23
Milline issanda aasta? Ajaarvamisega on olnud mitmeid probleeme
Ajast, mil inimesed hakkasid maad harima, on meil olnud vajadus aastaaegu väga täpselt eristada. Päikeseaasta pikkus 365,24219898 päeva muudab veatu aja­arvamise aga võimatuks. Varasemad kalendrid olid seetõttu sageli nihkes. Seda üritati lahendada näiteks päevi lisades, mis aga hoopis suurendas segadust.
  • ST
Sisuturundus
  • 02.06.26, 06:00
Viasat History telekanali juunikuu vaatamissoovitused
Viasat History viib sind ajarännakule läbi maailma kõige põnevamate lugude – alates kadunud tsivilisatsioonidest ja iidsetest saladustest kuni vapustavate teadusavastusteni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele