Millal rajati esimesed jääteed?
Talvised jääteed üle külmunud veekogude on kasutusel olnud aegade algusest saadik. Muinasajal jaguneski kogu teedevõrk kaheks: suviseks ja talviseks. Taliteed viisid üle külmunud soode ja järvede otse sihtpunkti.
Üle mere kulgenud jääteest on esimene teade 1227. aastast, mil Muhumaale saabus jääd mööda suur ristirüütlite vägi. 1323. aastal oli kasutusel aga Saaremaa ja Lübecki vaheline jäätee, mida mööda kaupmehed oma kaupu vedasid. See 500kilomeetrine jäätee on tänapäevani pikim meie kandis olnud jäätee.
Seotud lood
„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.
Tallinna Saksa Gümnaasiumi tüdrukud 1933. aastal teel Padisele.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele