Viasat History telekanali maikuu vaatamissoovitused

Neljandas hooajas asub Bettany Hughes taas põnevatele rännakutele, et avastada kaugemate paikade arheoloogilisi aardeid ja erakordseid lugusid, mis heidavad uut valgust inimkonna minevikule. Bettany naaseb ka Eestisse ja seekord uurib ta Läänemere ranniku veealuseid saladusi, kus peitub vähemalt 700 laevavrakki. Ta sukeldub keskaegse vraki loosse, kust on leitud rändarsti tööriistad, kuuleb Briti sõjalaeva saatusest, mis võib tänaseni ohustada Eesti vetes keskkonda, ning külastab endist Nõukogude mereväebaasi.

Tartus tutvub Bettany teadlaste muljetavaldava koostööga, mis ühendab seitset teadusvaldkonda, sealhulgas arheoloogiat ja geneetikat. Siin uuritakse näiteks keskaegse naise säilmeid, millelt avastati viljastatud munarakk, ning 10 000 aasta vanust tõrvatükki, mida kunagi näris pruunide silmade ja juustega eelajalooline tüdruk.

Lisaks süveneb Bettany Eesti mitmekesisesse kultuuripärandisse, veetes aega setode seas – õigeusklikus kogukonnas, keda tuntakse oma ainulaadse polüfoonilise laulmise ja eriliste kommetega, nagu toidu jagamine esivanematega ning jõulude tähistamine 7. jaanuaril.

Josef Mengele, kurikuulus Auschwitzi surmaingel, on ajalukku läinud natsisadistina, kes vastutab vangide ja eriti kaksikutega tehtud koletute katsete eest. See kõikehõlmav kuvand on domineerinud dokumentaalfilmides ja kirjanduses ning kindlustanud tema koha 20. sajandi ühe enim vihatud tegelasena. Dokumentaalfilm pakub uudset vaatenurka, mille eesmärk on uurida täpsemalt Mengele tegevust ümbritsevaid tõendeid – seni avaldamata dokumente, täpseid elulugusid, ekspertide põhjalikke aruandeid ja Auschwitzi ellujäänute tunnistusi.

Püüame paljastada Josef Mengele üldtunnustatud kujutamise kõige silmatorkavamaid vastuolusid. Kas ta oli lihtsalt sõjakurjategija või hoopis natsismi laiemate pahede patuoinas?

Põlvkonna suurim arheoloogiline väljakaevamine Pompeiis jõuab haripunkti. Selles osas, mille sündmustik antakse edasi väljakaevamisdraama ja freskost inspireeritud stiliseeritud animatsioonide kaudu, luuakse elav pilt sellest, milline oli elu Pompeiis ja milliste õudustega sealsed elanikud kokku puutusid, kui vulkaan hakkas purskama 79. aastal. Väljakaevamise fookus liigub kaubandushoonetelt – nagu tulus pagariäri ja stiilne pesumaja – lähedalasuvale luksuslikule elamule, mille võimalik omanik oli Pompeii ninamees ja kohalik poliitik Aulus Rustius Verus.