Asva külataguselt madalalt heinamaalt võib leida kunagise Põhja-Euroopa tuntuima pronksiaja asula, mis andis omal ajal nime tervele kultuurile. Mõistega „Asva kultuur“ tähistati veel kuni päris hilise ajani läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaegset asustust, kus tegeldi karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja ka pronksivaluga.
Enamikule lugejatele pole ehk tundmatu Tallinna lähedal Pirita jõe käärus asuv Iru muinaslinnus, mida tuntakse ka kui Iru Linnapära. Meritsi lääne poolt saabujale oli see esimene maamärk eestlaste maast.
Keava linnus ja sellega seotud asula oli 11. sajandil kogu toonase Eesti üks suurimaid keskusi. Tegu võib olla salapärase Päikese Käega, mida käis piiramas Kiievi suurvürst isiklikult.
Läänemeresoomlaste rajatud kindlustatud asulad Eestis olid hõlmatud pronksikaubanduse võrgustikku. Täpsemini tegeldi siin Skandinaavia vanametalli töötlemisega.