Tallinna Saksa Gümnaasiumi tüdrukud 1933. aastal teel Padisele.

- © Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Septembrikuu teisel päeval aastal 1931 on Viljandi maavalitsuse ette ülevaatusele kogunenud hulk maakonnas registreeritud veoautosid. Kui autojuhtide hulgas levib kuuldus, et Tallinnast on saabunud ülevaatust kontrollima teedeministeeriumi liikumise inspektor J. Pullerits ise, algab autode paaniline põgenemine linnast. Ametnike ja politsei kätte jäänud 31 masinast osutuvad pooled niivõrd viletsas tehnilises seisundis olevaiks, et neilt võetakse ära registreerimisload. Paanilisest põgenemisest järeldub, et enamiku sõidukite tehnilise seisundi tõttu ei söandatud neid karmimale kontrollile näidatagi. Kuidas aga garanteerida inimeste liikumisvabadus ja tööhõive majanduskriisi oludes, tagades samas ka liikluse ohutuse – see oli uue moodsa aja keerdülesanne ka Eesti valitsusvõimudele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sada aastat tagasi kogus Eesti maanteedel hoogu omnibussibuum. Kuigi bussiäri katsetusi oli tehtud varemgi, jäid paljud liinid sestpeale püsivalt töötama. Teede kehv seis ja inimeste alalhoidlik suhtumine panid julged ettevõtjad tõsiselt proovile.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.
Suur osa eestlasi tutvus autoga 20. sajandi esimesel kümnendil. Esmakohtumine oli sageli ehmatav, mõnikord isegi traagiline, kuid juba kümmekonna aasta pärast oli hirmus põrgumasin edukalt kodustatud.