Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ei saa üle Emajõest: jõeületuskohad meie suurimal vooluveekogul
„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.
Esimesed teated Eestimaal puidust kärgkastsildade ehitamise kohta pärinevad Rootsi ajast. Seda tüüpi sild toetus kahele või enamale palkidest ehitatud kastile, mis olid täidetud kividega.
Seotud lood
Talvised jääteed üle külmunud veekogude on kasutusel olnud aegade algusest saadik. Muinasajal jaguneski kogu teedevõrk kaheks: suviseks ja talviseks. Taliteed viisid üle külmunud soode ja järvede otse sihtpunkti.
Esimene linnus rajati Tartusse Emajõe koolmekoha kaitseks ja selle peremees oli Lõuna-Eesti toonase keskuse Otepää võimuperekond. Millegipärast äratas see tagasihoidlik eelpost Vana-Vene vürstide huvi ja vallutushimu.
Eestimaa uhkust – põlevkivitööstust – seostatakse sageli nõukogude ajastu tööstusarenguga. Kuid tegelikult tekkis see tööstusharu ja saavutas oma õitsengu juba 1920ndatel ja 1930ndatel. See oli inseneri ja ettevõtja Märt Raua teene, kes maksis oma eduka ettevõtmise eest eluga.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele